Nädala juubilar JAAP DE HOOP SCHEFFER 60

Tippkohtumistel osutub alati keegi peategelaseks. Seekord on suur võimalus, et selleks kujuneb 3. aprillil 60-aastaseks saav Jaap de Hoop Scheffer, üheteistkümnes NATO peasekretär.

Kui NATO loodi, lepiti kokku, et NATO Euroopa vägede ülemjuhataja koht kuulub alati USA kindralitele (esimene ülemjuhataja oli aastail 1951–1952 kindral Dwight D. Eisenhower, kes sellelt ametikohalt tõusis USA presidendiks).

Vastukaaluks valitakse NATO peasekretär alati eurooplaste seast. Peasekretäri ametiaeg kestab neli aastat. Jaap de Hoop Scheffer asus ametisse 2004. a. jaanuaris. Tänavu jaanuaris tema ametiaega pikendati. Ilmselt tõendab üksmeel, millega see otsus tehti, peasekretäri head toimetulekut oma raske tööga.

Jaap de Hoop Scheffer sündis Amsterdamis (Hollandi) ning said juristihariduse Leideni ülikoolist. Oma lõputöös uuris ta USA vägede viibimist Euroopas Teise maailmasõja ajal. Pärast kaheaastast ajateenistust Hollandi õhuväes algas karjäär välisteenistuses. Muu hulgas töötas Jaap de Hoop Scheffer Hollandi esinduses NATO juures ning peale seda kuulus nelja järjestikuse välisministri nõunike hulka.

1986. a. osales Jaap de Hoop Scheffer valimistel edukalt – temast sai parlamendis konservatiivide välispoliitika kõneisik. Kui tema endine ülemus Hans van den Broek 1993. aastal pärast 11 aastat kestnud tööd välisministrina suundus eurovolinikuks, arvati, et Jaap de Hoop Schefferist saab välisministri mantlipärija. Kuid seda ei juhtunud, ta jäi parlamenti ning oli aastail 1994–1997 NATO Parlamentaarse Assamblee liige.

Parlamentaarne Assamblee loodi ühendamaks NATO riikide parlamentide esindajaid, et leida sõjalise organisatsiooni operatsioonidele ja tulevikuvisioonidele toetust liikmesriikide parlamentides. Kahel korral aastas kõneleb seal hetkeolukorrast ja perspektiividest ka NATO peasekretär; kahtlemata tuleb talle kasuks eelnev kogemus omaenese liikmeksoleku ajast.

Jaap de Hoop Schefferil õnnestus ära proovida ka parteijuhi kibe leib ning kogeda valimiskaotust. Pärast Pim Fortuyni tapmist Hollandis pääses tema erakond taas valitsusse ning Jaap de Hoop Scheffer tõusis oma unelmateametisse – välisministriks.

2. juunil 2003, napilt 11 kuud pärast ministriks saamist, toimus Madridis välisministrite kohtumine, kus toonane NATO peasekretär lord Robertson ütles, et näeks hea meelega oma järglasena just Jaap de Hoop Schefferit. Käes olid Iraagi sõjast tingitud USA vastuseisud Prantsusmaa ja Saksamaaga ning Jaap de Hoop Schefferis nähti sillaehitajat üle Atlandi ookeani.

Oma eelkäijalt lord Robertsonilt päris ta aga tänase NATO olulisima tegevustandri – missiooni Afganistanis. Sillaehitajat on NATO-l ka seal vaja olnud, et liitlasriigid üksteist liialt tuliselt ei süüdistaks passiivsuses ja rasketes piirkondades tegutsemisest kõrvalehoidmises.

Jaap de Hoop Scheffer on seletanud Afganistani sõja vajalikkust läbi omaenese kogemuse: „Kasvasin üles külma sõja perioodil, mil NATO hoidis Nõukogude Liitu Lääne-Euroopast eemal, ning siis polnud raske seletada, miks tuleb vaba ühiskonda ja demokraatlikke väärtusi kaitsta. Nüüd peame neid väärtusi kaitsma Hindukushis. Seda on keerulisem seletada, kuid vajalik, sest Afganistani missioon on paratamatu.“

NATO peasekretärina läheb Jaap de Hoop Scheffer ajalukku. Kas see toimub positiivses või negatiivses võtmes, sõltub suuresti just Afganistani sõjast. Oma senist karjääri on peasekretär ise kokku võtnud lihtsalt: „Tean, et poliitikas on nii kõrgeid mäetippe kui ka sügavaid langusi.”

KADRI MUST,  Riigkogu liige

Jaga |