Res Publica uue poliitika lõpp

IVO PARBUS,      06. november 2002


Möödunud esmaspäeval sain Nunne tänaval Pärnojaga kokku. Pärnoja nägu säras nagu päikene. "Tead, mees, mina lahkun poliitikast!" teatas mürgisegajast keemik mulle lustlikult. "Ma hakkan A4 või Miljonimängu saatejuhiks ja elan surmani õnnelikult." Tige teadlane kutsus mind Balti jaama turule õlut jooma, kuhu ka jooksujalu suundusime.
Olime planguäärses põõsastikus just pudelid lahti korkinud, kui Telliskivi tänava poolt hirmsat kabjaplaginat kostma hakkas. Viivu pärast kihutas Laar nagu peru hobune meist mööda. "Peand ikka, pea!" hõikas Pärnoja langenud sangarit. "Tule, tee suu seks," pakkus ta paljukannatanud aatemehele kesvamärjukest.
Laar nõjatas end hingeldades plangu najale ja tõstis Pilsneri pudeli suule. "Oh sa kuradi kurat!" kukkus vaimuhiiglane pärast õllesõõmu vanduma. "Ära tegid, kuradi kommunistlikud prussakad! Oli isamaaline tulevik, aga valimistel keeras loll rahvas kõik untsu. Savisaar on edasi linnapea, Siim, va libask, juhatab Toompead nagu kooperatiivset majapidamist ja minu kihutas Tunne-Väldo Toompuiestee residentsist jalahoopidega minema. Kus on õiglus, küsin ma teilt?" Pärnoja kekutas vastuseks, et tema on poliitikast lahkunud ja ei oska midagi kosta. Mina kehitasin õlgu ja noogutasin niisama. Sant tunne oli sõbra kitsikust pealt vaadata.
"Kuule Ivo, kuigi sa pole ristiinimene, vaid keskerakondlane, ometi on sinust teinekord abi olnud," hakkas Laar põski punni ajades mind salamisi ümber sõrme keerama. "Ole muhe mees ja mine too Res Publica jõmmidelt mulle kübeke uut poliitikat. Äkki aitab see lootusetust olukorrast välja tulla," lunis, va kultjääger, seni, kui nõusse jäin. Lõime Mardiga käed, et järgmisel hommikul toon talle uue poliitika koju kätte.
Määrisin näo tahmaga kokku, tõmbasin maskeerimisvõrgu ümber ja imbusin nähtamatult respublikaanide Ahtri uulitsa kontorisse. Seal käis parasjagu uut poliitikat käsitlev koosolek. Küll need Res Publica mehed olid uut moodi kehaehitusega - kõik kolm meetrit pikad, käel viis sõrme, blondid ja sinisilmsed. Ainult Aarna oli Partsi, Paltsi ja Rahumägi kõrval nagu kääbus, hoidis õlad längu ja põrnitses hägusel pilgul Paltsi, kes oli lauale püsti karanud ja rusikaga õhku rapsides uut poliitikat seletas.
"Meile on tähtis uut moodi haridus. 1+1 võib hädapärast 2 olla, aga ainult uut moodi. Selge, sõbrad mitteseltsimehed!" kisendas kõnemees silmi pungitades. "Uus poliitika on uus ja sellepärast uus poliitika, et on uus poliitika!" karjatas Parts, kukkus põrandale ja hakkas krampides visklema.
"Kes uut poliitikat uueks poliitikaks ei pea, saavad kolakat," raius Rahumägi kindlameelselt ja vaatas ümberolijatele leegitseva pilguga otsa.
"Uus poliitika! Uus, uus poliitika! Kõige uuem uue poliitika uuendus!" möirgasid respublikaanid, tõmbasid nahkpüksid jalga ja kargasid akendest välja. Ainult Aarna jäi laua äärde istuma ning tema silmist peegeldus intelligentsele inimesele omane nukrus ja kõhklus. Libistasin end illitasa akadeemiku kõrvale, kaapasin teadusmehe kintsu ja küsisin lugupidavalt: "Austet professor ja muidu teadja mees, kas te annaksite kahtlustest vaevatud lihtkodanikule tükikese uut poliitikat? Kohe väga oleks vaja!"
Aarna vaatas mulle veekalkvel silmadega otsa ja vastas kurval häälel: "Kaua olen ma otsinud Res Publica uut poliitikat maa pealt ja maa alt, vee pinnalt ja ookeanide sügavusest, materiaalsest maailmast ning teispool Unustuse jõge, kuid leidnud ei ole ma seda kusagilt."
"Aga Res Publica valimiseelsetes lubadustes on ju uus poliitika sees," avaldasin ma imestust.
"Tõesti, tõesti, seal on ta olemas!" karjatas Aarna, muutus Partsiks, kellele ainsa hetkega tiivad kasvasid, ja lendas liiberdades õhuaknast välja.
Jäin Res Publica kambrisse ihuüksi. Terve õhtu ja öö otsisin arvukatest kappidest, panipaikadest , topsidest ja vutlaritest, aknaorvadest ja seinapragudest uut poliitikat, seda ometi leidmata. Ainult mõned täiesti uued luukered avastasin kappidest ja paar surnud rotti laualaekaist - see oli kõik.
Järgmisel hommikul Laariga kohtudes laiutasin nõutult käsi. "Kus uus poliitika on?" nõudis ajalooväänaja. Viimases hädas seletasin Laarile asja populaarteaduslikult: "Vaata Mart, mees, "uus poliitika" on seesama, mis "plats puhtaks". Mõistad?"
Laar vajus ühtäkki kössi ja pobises heitunult: "Siis seda polegi."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)