Rahvusvaheline julgeolek USA poolt vaadates

KADRI MUST,      18. juuli 2007


Möödunud nädalal toimus NATO Parlamentaarse Assamblee transatlantiliste suhete alamkomitee töövisiit USA-sse. Eestist kuulusid delegatsiooni Kadri Must ja Sven Mikser. Visiidi viis päeva langesid USA-s sisepoliitiliselt pingelisele ajale – Washingtonis käisid tulised arutelud Iraagi-poliitika üle. 12. juulil võttis USA Kongress vastu tänavu juba kuuenda president George W. Bushi Iraagi-poliitika vastase otsuse, mis nõuab vägede väljatoomist järgmise aasta aprilliks.

Kohtumisel Pentagonis tõdeti kuivalt, et Kapitooliumil esitatakse aina kõvemal häälel küsimusi Iraagi-missiooni jätkusuutlikkuse kohta, kuid keegi ei sea kahtluse alla osalemist Afganistanis.

Parteiline vägede väljatoomine

Ka kohtumisel USA senaatorite Jack Reedi, Gordon Smithi, George Voinovitchi, Ben Cardini ja John Warneriga jäi kõlama, et ükski riik ei saa pikalt sõdida ilma avalikkuse toetuseta; see on aga Iraagis ettevõetu suhtes kiirelt kahanemas. Siiski kulgeb suhtumine vägede väljatoomisse selgelt mööda parteiliini.

Demokraadid ootavad presidendilt uut strateegiat, kus oleks pearõhk diplomaatial ning vastutuse üleandmisel iraaklastele. Vabariiklased on vägede kiire väljatoomise suhtes skeptilised, öeldes, et demokraadid ei arvesta kõiki poliitilisi tagajärgi, mida tooks kaasa Iraagi langemine kaosesse.

Presidendi suhtes kriitilisemad vabariiklastest senaatorid Warner ja Voinovitch siiski tõdesid, et ka USA sõjaväel hakkab inimressurss ammenduma, sest ollakse korraga liiga paljudes kohtades.

Kui kasutuskõlblik on NATO?

Meie delegatsiooni kohtumiste põhirõhk oli NATO missioonidel Afganistanis ja Kosovos. Kurt Volker välisministeeriumist (State Department) sõnastas NATO tulevikust rääkides eesmärgid organisatsiooni tugevdada, kasutada ning laiendada. Laienemisjärjekorras ootavad Horvaatia, Makedoonia ja Albaania.

NATO kasutamiskõlbulikkuse paneb aga proovile missioonide edukus just nimelt Afganistanis ja Kosovos. Kuna Kosovo edasise staatuse otsustamine on suuresti ÜRO Julgeolekunõukogu käes, toimusid ka kohtumised ÜRO-s. USA esindaja ÜRO juures suursaadik Alejandro Daniel Wolff kinnitas, et Julgeolekunõukogus on selges enamuses Ahtisaari plaani toetajad, ent vaid ühest riigist piisab, et need lahendused blokeerida.

Juhul, kui Venemaad ümber veenda ei õnnestu ning ükski kompromiss pole piisavalt hea, on oodata probleemi pikka vindumist.

Kriisipiirkondade kogemused

Kohtumistele lisasid kindlasti värvi esinejad, kes rääkisid oma kogemustest maailma kriisipiirkondades. Näiteks Peter Bergen, endine ajakirjanik, kes 1997. a esimesena intervjueeris Osama bin Ladenit ning tänaseks on saanud tunnustatud terrorismieksperdiks; või Larry Nitsch, USA Kongressi juures töötav Põhja-Korea ekspert, kes, olles ise korduvalt osalenud tuumaprogrammi peatamise läbirääkimiste delegatsioonis, andis ülidetailse ülevaate sellest riigist lähtuvaist riskidest. USA tuntuimas sõjakoolis West Pointis kohtusime tegevsõjaväelastega, kes on naasnud välismissioonidelt ning suhtusid neisse palju soojemalt kui poliitikud.

[Pildid]
Kadri Must ja New Yorgi Times'i väljak (Times Square).

Washingtoni tänaval oleval plakatil loendab tabloo Iraagi sõjas langenuid ja haavatuid. 8. juuli seisuga oli hukkunuid 3560 ja haavatuid 26029.

Delegatsioon teel Pentagoni, mida 11. septembri terrorirünnakus tabas üks lennukitest.

Peter Bergen, tunnustatud terrorismiekspert, kes 1997. a. intervjueeris esimesena CNN-i jaoks Osama bin Ladenit.

USA senaatorid vabariiklane George Voinovitch (vasakul) ja demokraat Ben Cardini (paremal), keskel NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni juht Assen Agov.

Rivistus West Pointi sõjakoolis.

Eesti delegatsioon West Pointi sõjakoolis Hudsoni jõe kaldal.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)