Eesti Panga eksjuht Jaan Männik: „Rohkem võrdsust ja rohkem palka – see on see, mida Eestis tuleks teha.“

Majanduskonverentsi “Astmeline tulumaks – Euroopa kogemus” korraldas Eestis Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Tallinna büroo.

Konverentsil astusid üles ettevõtja Jüri Mõis, eelpool juba tsiteeritud Jaan Männik, Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel ning Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson. Avasõnad laususid Yana Toom ja Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu.

Jüri Mõis

„Kelle tulud on üle keskmise, peaksid maksma rohkem makse,” kutsus üles Jüri Mõis. Tema sõnul on Eesti maksusüsteem ebaõiglane, sest väiksepalgalised maksavad rikastest inimestest rohkem makse. Mõis tunnistas, et paljud temale tuntud ettevõtjad ei kirjuta suuri tulusid ka tuludeklaratsiooni ning maksavad makse väiksemana näidatava sissetuleku pealt.

Seepärast leiab Mõis, et Eestil on aeg loobuda õhukese riigi strateegiast ning suurendada seeläbi ka oma kaitsevõimet. Mõisa sõnul vihastas teda see, kui peaminister Rõivas ütles, et meil on maksudega kõik korras – et paneme kolmanda lapse pealt 300 eurot lastetoetust ning küll rahvas rahule jääb.

Mõis ütles end olevat väga mures sellepärast, et inimesed lähevad Eestist ära. „Ma ei mõtle neid, kes lähevad välismaale tööle, kuna saavad seal hakkama ja on edukad. Mõtlen neid, kes lähevad ära, kuna siinne palk on madal, ning nemad lähevad mujale loomatalitajaks, ehitajaks ning koristajaks.” Mõisa kinnitusel aitaks maksusüsteemi õiglasemaks muuta just astmeline tulumaks. Praegune maksusüsteem on ebaõiglane – jääb Mõis kindlaks. „Oleks meil maksud õiglasemad, ehk astmeline tulumaks, saaksid hakkama ka need, kes saavad vähem palka.” Samuti arvas ettevõtja, et kõik tulud peaksid kajastuma tuludeklaratsioonis. Lisaks võiks kehtida sotsiaalmaksu künnis – kelle tulud on üle keskmise, peavad maksma rohkem makse.

„Astmeline tulumaks peab olema, et ühiskonnas muutuks vaesematel elu paremaks, ning seeläbi muutub elu paremaks terves meie riigis,” lõpetas Mõis.

Arvo Sarapuu

Ka Arvo Sarapuu ütles oma ettekandes, et astmeline tulumaks kogub jõudsalt toetust. „Kahjuks tuleb tõdeda, et majandusteemalisi arutelusid ei toimu just ülearu tihti. Eriti selliseid, kus ühe laua taga istuksid ettevõtjad, teadlased ja poliitikud.“ Sarapuu hinnangul peaksid lähenevad Riigikogu valimised just majandusküsimused fookusesse tooma.

„Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et Eestis on astmelise tulumaksu eestkõnelejaks olnud Keskerakond. Kuid nende valimiste eel pooldavad astmelist tulumaksu ka sotsid ja IRL,“ märkis Sarapuu, lootes, et maksuteema tõuseb üles ka valimisvõitluses.

Rainer Kattel

Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel meenutas, et paremini läheb nendel riikidel, kel on oma valuuta – USA, Inglismaa, Jaapan. Nende rahasüsteem ei sõltu seega niivõrd maksudest, nad oma valikutes vabamad. Euroopa Liit on tema sõnul unikaalses olukorras, siin käib tõsine debatt – kui palju maksta üleeuroopalisi makse ja kui palju n-ö Kreeka jt riikide makse. Ka tema sõnul on astmeline tulumaks hea: „Mida rohkem maksustatakse progressiivsemalt, seda efektiivsemalt kasutame oma ressursse.“

Kattel rääkis näiteks ka kinnisvara hinna ja hariduse seostest: mida kõrgem on kinnisvara hind, seda kõrgem on haridustase. „Võtame ju suuri riske – laename pangast raha, et osta kinnisvara, et lastel oleks parem elu, sh haridus. Kuid mida rohkem peab laenama, seda enam nõrgeneb keskklass, sest peab ta ju elama kallimas kinnisvaras,“ selgitas Kattel. Selle protsessi ohjeldamiseks pani Kattel ette luksus maksustada, mis pidurdaks tarbimist. Praegu tekitab liigne tarbimine tema hinnangul ebavõrdsust, aga ebavõrdne ühiskond on ebaefektiivne ühiskond, resümeeris Kattel.

Jaan Männik

„Üks kõige suurem probleem Eestis seoses astmelise tulumaksuga on see, et see küsimus on muutunud emotsionaalseks. Kui üks probleem muutub emotsionaalseks, on lahendused kordades raskemad tulema,“ hoiatas Männik, kes näeb astmelise tulumaksu küsimust ühe osana suuremast pildist.

„Suurem pilt on see, et eriti enne valimisi me eesmärgistame, mida soovime saada. Kui keegi küsiks minu käest kaks ja pool kuud enne valimisi, mis on need suured küsimused Eestis, mis vajavad lahendamist, siis need on: esiteks, Eesti peab jõukamaks saama ehk väljaränne peab vähenema. Teine eesmärk on, et peame arendama ühiskonnas võrdsust.” Männiku sõnul pole mõtet imestada, et väikese palgaga inimesed lahkuvad Eestist – tema teeks nende asemel sedasama.

„Minu meelest on vaja tõsta miinimumpalka rohkem. Umbes 10% töötajatest teenib miinimumpalka. Kindlasti tuleks vaesetele rohkem palka maksta.“

Männik heitis nalja ka Reformierakonna omaaegse valimislubaduse üle tagada Eesti jõudmine viie rikkama riigi hulka. „Kohe alguses ütlesid majandusteadlased, et see on täielik jama. Samas on meil ju veel kuus aastat aega, et rikkaks saada,” ironiseeris Eesti Panga eksjuht.

Kadri Simson

Astmelise tulumaksu ühe eestkõneleja – Keskerakonna juhtpoliitiku Kadri Simsoni sõnul ei olegi meil täna millegi üle imestada, kui Eesti maksusüsteemile pani 1990-ndate alguses aluse selline poliitiline jõud, kelle liider oli selleks ajaks läbi lugenud ühe raamatu. Kesknädal meenutab, et küllap Simson pidas silmas Mart Laari koos tema iidoli Milton Friedmaniga.

Kuna Simson lubas oma ettekande pikemalt avaldada Kesknädalas veel enne valimisi, et kõigile oleks Keskerakonna ideed ja mõtted veel kord arusaadavalt esitletud, siis siinkohal teda pikemalt ei refereeri.

URMI REINDE

Jaga |