Nädala juubilar JAAN KIIVIT 75

Oma jutlustega ja muudes avalikes väljaütlemistes on Jaan Kiivit jätnud jälje mitte ainult religioossesse mõttemaailma, vaid eestimaisesse ühiskondlikku arvamusse tervikuna. Tema ilmavaate iseloomustamiseks sobiks hästi 2000. aastal ilmunud jutlustekogu pealkiri „Tõde teeb vabaks“.

Jaan Kiivit sündis 19. veebruaril 1940 Rakveres Viru-Jaagupi koguduse toonase õpetaja ja hilisema EELK peapiiskopi (1949–1967) Jaan Kiivit-seeniori peres kolmanda lapsena viiest. Pärast Tallinna 4. Keskkooli lõpetamist asus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti. Aastail 1964–1994 teenis ta Tallinna Püha Vaimu kogudust. 2. veebruaril 1966 ordineeris teda Tallinna Toomkirikus ametisse toonasest peapiiskopist isa.

Tallinna Püha Vaimu koguduse teenimist on peetud Jaan Kiivit-juuniori elutööks. Ühes ajakirja „Kultuur ja Elu“ artiklis käsitletakse tema tegevust Püha Vaimu koguduse õpetajana 1980. aastate stagnatsiooni ja venestusideoloogia taustal. „... tõusevad tema sõnad vabalt taeva poole nagu linnud, kellele on tagasi antud tiivad,“ kirjutatakse selles.

 Internetist võib lugeda sedagi, et Pühavaimu koguduse ümber koondus dissidentide intellektuaalsem osa. Kuni 1988. aastani lasus Jaan Kiivitil välisriikidesse väljasõidu keeld.

 „Jaan Kiivit on Püha Vaimu Koguduses kõige kauem töötanud. Keskkoolis õppides oli ta klassi priimus ja tegi kõvasti sporti (Eriti silmapaistvad tulemused ujumises. -- Autori märkus),“ seisab Tallinna Püha Vaimu koguduse kodulehel.

 Eesti taasiseseisvumisvõitluse ajalukku jäädvustas Kiivit ennast, pidades avapalvet Eesti Kongressi avaistungil.

 EELK Usuteaduse Instituudis töötas Kiivit praktilise teoloogia dotsendina, lühikest aega ka kuraatori ja rektorina. Ta aitas kaasa Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamisele.

EELK peapiiskopiks valiti Jaan Kiivit 29. juunil 1994. Sama aasta 31. oktoobril seadis teda ametisse Soome Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Yrjö Sariola.

 Kiiviti arvamused ühiskonnaelu eetilistest kategooriatest ja nende vastandlikkusest on tänapäeval jätkuvalt aktuaalsed. Ettekandes Eesti Evangeelse Alliansi konverentsil Balti Misjoni Keskuses 10. märtsil 2001 kõneles ta: „Küsimus on uues sallivuses või uues tolerantsuses. Vanas mõttes tähendas sallivus, et teise inimese usku, tõekspidamisi tuleb respekteerida. Inimest tuleb austada inimesena, ilma et tuleks tema veendumusi jagada. Uus sallivus esindab aga tolerantset relativismi, kus täielikku tõde pole olemas, – on olemas ainult suur hulk erinevaid võrdväärseid tõdesid.“ Uue sallivusvaate illustratsiooniks toob ta järgmise näite: „Kes peab näiteks homoseksuaalsust võõraks, on langetanud hukkamõistva otsuse, ja tema vastu tuleb võidelda.“

Kiivit on arvanud sedagi, et tegelikult on „uus sallivus“ agressiivne ideoloogia, mis võitleb Kristuse vastu ja võtab oma kaitse alla ebajumalateenistuse. „See ideoloogia levib massimeedia kaudu kõigi vahenditega.“

 Jaan Kiivit reageeris oma mõtteavaldustes aktiivselt ka 21. sajandi esimeste aastate sündmustele nii Eestis kui ka maailmas. Tema vestluses president Lennart Meriga olid kõneaineks 2001. a 11. septembri terroriakt, massimõrv Washingtonis ja Pärnus 70 inimese surma põhjustanud „metanoolitragöödia“.

 4. juuni 2003 Kesknädal tsiteerib ajalehte Eesti Kirik, kus Kiivit väljendab hämmastust selle üle, et Euroopa Liidu põhiseaduse esialgses eelnõus ei mainita sõnagagi Jumalat ega ristiusku.

 Jaan Kiivit tegevus leidis mitmekülgset tunnustamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Eestis. Esimese eestlasena valiti ta Luterliku Maailmaliidu nõukogu liikmeks. Kiivit oli Helsingi Ülikooli ja USA Suomi College’i (FinlandiaUniversity) audoktor. 2001. a autasustas Eesti Vabariigi president teda Valgetähe II klassi ordeniga. 2005. a sai ta Eesti Kaitseväe juhatajalt Kaitseväe eriteenete risti.

 Jaan Kiivit emeriteerus tervislikel põhjustel 2005. a veebruaris peapiiskopiametist. Kirikutegelase ülesannete täitmist jätkas ta aga endiselt. Sama aasta augusti lõpul sõitis ta Peterburi – Venemaal tegutseva luterliku kiriku emeriteerunud juhi 80. sünnipäeva pidustustele. Paraku seiskus 31. augustil 2005 tema süda igaveseks.

 Meedias on Jaan Kiiviti tervise halvenemise põhjuseks peetud kirglikku suitsetamist. Inimlikest nõrkustest pole vabad ka jumalasulased. Usutavasti jättis Kiiviti hingeellu jälje seegi, et tema isa Jaan Kiivit-seeniori on peetud NKVD või KGB agendiks, agendinimega Jüri. Sellekohase märkuse leiab ka Vikipeediast. Nagu teada, olid aga mitmedki inimesed nõukogude perioodil agendid vaid formaalselt. Küllap vajaks agenditemaatika iga konkreetse isiku puhul põhjalikumat uurimist.

 Erudeeritud vaimulikuna, kes tegutses Eesti ajaloole eriti olulistel aastatel, on Jaan Kiivit-juunior väärikalt jäädvustanud oma nime nii usundilukku kui ka ühiskonnaellu. Tema seisukohad püsivad päevakajalistena nüüdki.

 JAAN LUKAS

Jaga |