Valitsejad tahavad omanikke ja üürnikke edasi petta

TOIVO TOOTSEN,      03. detsember 2003


Kõige kiiremini unustatakse lähiminevik. Kui räägitakse nn sundüürnikest ja üüri piirmääradest, tuleb taas tõdeda, et mõlema poole petmine jätkub. Vanem põlvkond paistab olevat unustanud, noorem põlvkond aga ei ole ilmselt kunagi teadnudki, kus on nende probleemide juured ja põhjused.

Kaksteist aastat tagasi võeti vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus. Suur osa inimestest sai nende käsutuses olnud elamispinna erastada erastamisväärtpaberite eest. Tagastatud majade üürnikud seda ei saanud. Nende õiguste tagamiseks oli seaduses säte, et omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

Riik jättis eluasemeprogrammid käivitamata

Selle vältimiseks nähti ette, et sundüürnike eluasemeprobleemid lahendatakse omandireformi reservfondi laekuva raha arvel. Kahjuks jättis riik vajaliku mahuga eluasemeprogrammid käivitamata ja sundüürnike olukorra leevendamiseks hakati pikendama sundüürnike lepingute tähtaegu ning rakendama üüri piirmäärasid. Probleemi lahendamine lükati kohalike omavalitsuste, omanike ja sundüürnike endi õlgadele. "Arvestuslikult moodustab omanikele ainuüksi piirhindadest tekitatud otsene kahju aastas 150 miljonit krooni, rääkimata olukorra ebamäärasusest tingitud pingetest mõlemale osapoolele," ütles linnavalitsuse majandusnõunik Heido Vitsur.
Tallinna linn on omavahendite arvel püüdnud olukorda leevendada ja andnud sundüürnikele sadu linna raha eest ehitatud või remonditud munitsipaaleluruume. Vastu võeti elamumajandusprogramm, mis nägi ette 5000 eluaseme ehitamist või renoveerimist, ja seda kava püütakse koos koalitsioonipartneriga kõrvalekaldumatult täita. Sellele vaatamata pole ei Tallinnas ega ka üle Eesti veel sadade omanike ega tuhandete sundüürnike probleemi lahendatud.

Riik veeretab endalt jälle vastutust

Probleemi kiire lahendamise asemel on praegune valitsus jälle asunud vastutust enda pealt ära veeretama. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötas välja elamuseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on kaotada õigusjärgsetele omanikele tagastatud eluruumide üüri piirmäär. Minister Meelis Atoneni sõnul on praegune olukord tagastatud eluruumide omanikele selgelt diskrimineeriv ning üüri piirmäärad moonutavad eluasemeturgu. Seadusemuudatusega kaasneda võivad sotsiaalsed probleemid tuleb ministri sõnul lahendada erinevate toetusega.

Tallinn seisab üürnike poolel

Tallinna linnavalitsus lõi 22. oktoobril oma korraldusega üüristrateegia komisjoni, mille ülesandeks on linnale kuuluvate ruumide üürileandmise korra muutmine. Komisjon peab järgmise aasta 1. veebruariks esitama linnavalitsusele ettepanekud Tallinna linnale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide üürile andmise korra muutmiseks.
Komisjoni seisukoha järgi ei lahenda üüride vabaks laskmine probleeme, vaid pingestab neid, kandes riigi tegematajätmistest omanikele põhjustatud 150 miljoni krooni suuruse kahju üle sundüürnikele, kellest suurel osal puuduvad võimalused jätkata oma korteri turuhindadel üürimist. Tallinna üüristrateegia komisjon on seisukohal, et riigi tegematajätmiste tõttu kaotavad praegu nii tagastatud majade omanikud kui ka nende üürnikud.
Komisjon otsustas, et enne üüri piirmäärade tühistamist tuleb valitsusel tagada elamuehituse piisav rahastamine. Samuti tuleb suurendada toimetulekutoetuste mahtu üüri piirmäära vabaks laskmisest tingitud eluasemekulude tõusu hüvitamiseks. Komisjon on seisukohal, et seni täidab Tallinna linn seadusest tulenevat kohustust ja korrigeerib üüri piirmäärad vastavalt seadusele.
Praegu välja pakutud üüri piirmäärade kaotamise eelnõuga tahetakse nii omanikke kui ka sundüürnikke edasi petta.

Riik pole tosina aasta jooksul probleemi lahendanud, tekitades suurt kahju nii omanikele kui ka sundüürnikele. Millal kahjukannatajad riigi kohtusse annavad - kahju hüvitamise nõudega?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)