Kui kaua jätkub meie kannatuste tee?

Soovides Laarile head paranemist, tuleb siiski tähelepanu pöörata ka sellele, millised valikud noore peaministri juhtimisel tollal tehti ja millist mõju need meile veel nüüdki avaldavad.

Teadupärast tuli Isamaa Laariga etteotsas võimule mitmetähendusliku loosungiga „Plats puhtaks!". Ühe ropsuga tõrjuti riigi juhtimisest eemale palju võimekaid ja kogemustega inimesi, aga sama hooga pühiti minema ka hulk rahvuslikku rikkust. Korrutati üha, et riik on halb peremees ja kõik riigile kuuluv tuleb maha müüa. Võileivahinna eest läksid erastamisele suured ettevõtted, mis müüdi välismaalastele, et need saaksid hiljem maksuvabalt eestlaste töövilju riigist välja toimetada.

Kogenematu poliitikuna asus Laar siinmail rakendama USA majandusteoreetiku Milton Friedmani õpetust, muutes eestlased laborirottideks, kelle pealt teistel hea vaadata, mida tasub ise järgi teha ja millest hoiduda.

Friedmani teooria oli varem Mehhikos ja Argentiinas täiesti läbi kukkunud. Need riigid sattusid pankrotti ja viisid rahvad vaesusse. Laar teadis seda, kuid teda kannustasid suured, ka isiklikud huvid. Tänaseks juba manalamees Friedman olnud kuuldavasti isegi üllatunud, et keegi riskis tema teooria täies mahus ühes riigis ellu viia.

Selgus aga, et majandusest riigi väljalülitamine ja vaid turu meelevalda jätmine on viga. Maaelu on kaoses, seal pole enam ei riiki ega turgu. Taevani kiidetud ühetaoline maksusüsteem on rikastele küll kiiduväärt, kuid miks põgenevad eestlased siis tööle riikidesse, kus tulumaksul on mitu astet?

Raske on mõista seda libedat kiituste karusselli, millega ülistatakse Laari ja Isamaaliitu. Valimiste eel pole nad ju jaganud kandvaid lubadusi, vaid pigem VALET. On mille üle mõelda, lugupeetud valijad!

TOOMAS PAUR, Lõuna-Eesti

Jaga |