Üksikvanemate rahamure vajab leevendust

MAI TREIAL,      24. jaanuar 2007


Kui abielu on lahutatud, üks vanemaist surnud või kui elatusraha üle käivad kohtuvaidlused, tekib peres rahamure. Siis oleks last üksi kasvataval vanemal hädasti vaja riigi tuge. Usutavasti jõuab veel praegune Riigikogu koosseis paljude laste ja üksikvanemate jaoks olulise otsuse ära teha.

Poolas loodi riiklik alimendifond 1974. aastal. Lätis jõustus samalaadne seadus 1. augustil 2004. Niisugust toetust makstakse Soomes, Rootsis, Saksamaal jm. 14. detsembril 2006 saatis ka Eesti valitsus Riigikogusse elatistoetuse seaduse eelnõu.

Eelnõu elukäigust

Riigikogus on peaaegu samasisulise eelnõuga möödunud aastal pikemalt tegeldud. See – Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu – ei läbinud Riigikogu suures saalis esimest lugemist, kuigi seaduse mõte on igati toetamist väärt.
Alimendifondi loomise idee käisid juba varem välja Rahvaliidu noored ning head algatust toetas erakonna naisühendus Epp. Opositsioon on seega meie idee üles korjanud ja toetab seda. Selle üle võib vaid rõõmu tunda.
Ent eelnõu kallal tuleb veel kõvasti vaeva näha – lahtisi otsi on mitu. Kui alimendifond rakendub, ei jää lapsest lahus elav lapsevanem võlgu mitte oma lapsele, vaid riigile. ﾕiguslike vaidluste ajal peaks riik toetama last nn ootealimentidega, mille lapsevanem pärast kohtuotsuse jõustumist riigile tagasi maksab. Kahjuks polnud eelnõus lahti kirjutatud maksumaksja raha tagasisaamise mehhanisme. On igati loomulik, et riik abivajajat toetab, kuid abi peab olema selge ja jõudma abivajajani. Vaid poolte lahkarvamuste korral mõistab elatise välja kohus, mis aga kahjuks mitte alati ei taga reaalset elatisemaksmist.

Eelnõu nõrgad kohad

Toonane eelnõu kandis ilmselgelt kiirustamise märke. Ka erapooletu analüüs Riigikogu juriidilise osakonna spetsialistidelt juhtis tähelepanu küsitavustele. Näiteks polnud võimalik üheselt välja lugeda, mis tingimustel ja kui suure summa ulatuses üldse võib elatisvaidluse ajal hüvitist taotleda. Selgusetu oli nende isikute ring, kelle kasuks elatis välja mõistetakse ja kes seda saama ei peaks. Perekonnaseaduses on sätestatud lisaks alaealistele lastele veel abivajavad töövõimetud täisealised lapsed ja gümnaasiumis või teistes õppeasutustes õppivad täisealised lapsed. Lapsevanema kõrval peaks lapsele elatise taotlemise õigus olema ka tema eestkostjal.
Nii põhiseaduses kui ka perekonnaseaduses on sätestatud vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel ning laste kohustused oma töövõimetute vanemate ülalpidamisel. Kui üks lapsevanematest jääb töötuks, siis temalt pere eelarvesse raha ei laeku. Kas see tähendab, et tuleks võtta kohtutee jalge alla, nõuda kohtu kaudu elatist ja siis hakkaks riik seda maksma?
ﾕigus hüvitisele tekib siis, kui vanem rikub elatise maksmise kohustust ja elatise nõudmiseks tarvitusele võetud abinõud ei ole veel soovitud tulemusi andnud.

Oluline on laste heaolu, mitte seaduseelnõu autorlus

Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni poolt mullu 11. detsembril algatatud lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu (1064 SE) kohaselt on ülalpidamisasja kohtumenetluse ajal makstavale hüvitisele õigus alaealisel lapsel alates ülalpidamiskohustust mittetäitva vanema vastu elatisehagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni.
Võrreldes varasema eelnõuga on tehtud täiendus: õigus hüvitisele on ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Uus on paragrahv 9, mis reguleerib riigi elatisenõude sissenõudmist. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et sõnastamisel on kasutatud Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatistoetuse seaduse eelnõu. Samuti kasutatakse eelnõu täienduses Justiitsministeeriumis välja töötatud elatistoetuse seaduse eelnõu täitemenetluse seadustiku muudatusi.
Jääb küsimuseks: mida kolm päeva enne valitsusest eelnõu teelesaatmist enda eelnõusse võetud seisukohad lahendada soovivad – kas tõesti pakkuda tõelist leevendust üksikvanema rahamurele või „kinnistada" autorlust?
Valitsuse eelnõu esitatakse eeloleval nädalal Riigikogu täiskogule. Siis on võimalik juba menetluse käigus täpsemalt võrrelda eelnõude eesmärke.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)