Vaesust saab ja tuleb mõõta ehk poolik tõde on halvim tõde

MATI ANTON,      22. mai 2002


Võitlus vaesuse vastu on riigi- ja omavalitsusjuhtide ülesanne. Selleks, et seda teha saaks, tuleb teha korralik sotsiaalne uuring Eesti erinevate regioonide kohta. Teatavasti on elatustase Eestis piirkonniti väga erinev.

Vaesust varjata ei saa. Riigi vaesuse varjamine pooltõdedega on aga kuritegu. Tänapäevaks on tekkinud nn erilisi uusrikkaid, kes oskavad mitmel erineval moel rikkust varjata (eriti varastatut)! Globaalses plaanis peab ÜRO oma töös endiselt vaesuse vastu võitlemist prioriteediks nr 1, ka peale 11. septembri sündmusi. Globaliseerumine toob aga siin, Eestis, uusi hädasid aina juurde.
Riikide ja nende inimeste majanduslikku seisu on ikka hinnatud SKP järgi ühe inimese kohta. Vaadake ja otsustage ise liberaalse turumajanduse I matsu üle:

SKP, 1990.a SKP, 1995.a Suhe mediaani Muutus
1995.a 1990-95 a
EESTI 5920 4062 0,21 - 31,5 %
UNGARI 7148 6793 0,35 - 5,0 %
SOOME 19668 18547 0,96 - 5,7 %
NORRA 19357 22427 1,16 - 15,9 %

Juba peaks selguma kapitalismis ammu majanduskategooriana tuntud nn valsimotiiv, mille põhiidee on juba Briti ajaloolase PETER JAY järgi selles, et majanduslik edasiminek vaheldub (peaaegu alati!) tagasilöökidega, nii et sammule ette järgneb samm kõrvale või ka koguni tagasi! Eestist kadusid juba siis (1995.a.)mõisted "Valge laeva tulek", "Päikeseriigi saabumine". Viimases mõistes on ikka kinni veel nii praegune kui ka endine peaminister, kellest esimene suudab Soomele järele jõuda kümmekonna aasta eest, teine annab aga 8.jaanuar 2002 aasta seisuga üle korras riigi!? Üheskoos teevad valmis aastas 13 000 uut töökohta? Siin on tegemist Eesti riigi ja rahva küünilise mõnitamisega!
Maailmapanga eestvõttel on nn atlase meetodil riikide rikkuse mõõtmiseks kaasatud ka inim- ja loodusressursid - püütud need teha rahas mõõdetavaks. 1995. aastal selgus, et inimressurss on maailma rikkusest 64, kogutoodang 16 ja loodusvarad 20%.
Eestis - 71 + 15 + 14 = 100% = 55 000 USD inimese kohta.
Ungaris - 72 + 16 + 12 = 100% = 63 000 USD inimese kohta.

Kuidas vaesust leevendada?

Samal ajal oli kahe Eesti olemasolu ilmselge, lausvarastamise periood ei olnud aga lõppenud! ÜRO Arenguprogramm (UNDP) ja Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased alustasid 1997 aastal uuringuid projekti "Vaesuse leevendamine Eestis" kallal, kaasatud olid Olli Kangas Turu Ülikoolist ja Markus Ruck Rahvusvahelisest Tööorganisatsioonist.
27. aprillil 1999 aasta projekt kinnitati, nn. alusdokument sai valmis. Uurimistöö oli põhjalik, kuid tõdeti põhihäda: "Omavalitsusüksuste tasandil elanikkonna vaesust üheselt ja põhjalikult käsitlev statistika puudub". Puudub ka täna!
Teadustöös määratleti Eesti jaoks järgmised toimetuleku astmed (sama metoodika järgi ka 2000. aasta andmed).
1997. aasta 2000. aasta
1. Otsene ehk süvavaesus alla 1000 kr alla 1142 kr
2. Toimetulekut ohustav vaesus 1001-1250 kr. 1143-1428 kr.
3. Vaesuse riskipiirkond 1251-1500 kr. 1429-1785 kr.
4. Riskivaba piirkond üle 1500 kr. üle 1786 kr.

1997.aastal elas vaesuses ja riskipiirkonnas 341 000 leibkonda (52,8%9 ja 772 000 isikut (53,4 %). Metoodikat tuleb täiendada ja seda tuleb teha!
Omavalitsused hinnati ja rühmitati kahe näitajaga:
1) Üksikisiku tulumaksu laekumine (siit ka brutopalk selge).
2) Tööpuudus ja selle määr Eesti keskmise (10,5%) suhtes .

Koondhinnangu järgi oli olukord selline:
Tase Iseloomustus omavalitsusi % arvust Elanike arv % elanike arvust
Mittevaene Keskmisest kõrgem 35 13,8 728 571 50,4
sissetulek ja tööhõive
määr
Vaesusriskis Normaalne sissetulek, 86 33,9 433 989 30,0
kõrge tööpuudus
Vaesuses Madal sissetulek, 47 18,5 121 519 8,4
madal tööpuudus
Otseses Kõrge tööpuudus, 86 33,9 161 299 11,2
vaesuses madal sissetulek
kokku 254 100,0 1 445 378 100,0

Minu arvates on 1997 aasta baasaastana päris hea - majandusnäitajad kehvad, ladvikus eneseimetlemine saanud täistuurid, juulis otsustati kahepoolselt alustada läbirääkimisi EL-i astumiseks. Nn. eurojuntimine oli kohe lennukas, 9-liikmelisele eurobüroole anti kohe pool miljonit (495 000 EEK-i) autosõitudeks!

Eesti Singapurist ees

Teine Eesti ootas perioodi "Läits kudas läits" lõppemist, sest perestroikast ja IME-st tosin aastat möödunud. Nii see ei ole aga olnud! Järjekordse aurahade andmise ajal saame tõdeda, et vabaks kuulutamise ajast on rikkaima kümnendiku suhe vaeseimasse kümnendikku tänaseks kasvanud 4,4-lt 13,5-ni (kordades, mitte protsentides). Soomes on kahekümnendike omavaheline erinevus ainult 3,6 (EL-s tervikuna 4,8). Meie aga põrutasime mööda ka Singapurist 9,6 korda).
Viimase viie aasta jooksul on omavalitsuste piirides muutused toimunud - põhiküsimus ongi selles, millised need on olnud? Mis suunas? Millises omavalitsuses elate Teie? Inimene tahab vaesusest välja rabeleda. Uute töökohtade loomine on tähtis eelkõige omavalitsustele, sest siit sõltub nende tulubaas. Vaesuse vastu on vaja võidelda, see on nii riigi- kui ka omavalitsusjuhtide ülesanne. Enne on aga vaja teada täielikku olukorda kohtadel. Usun küll, et valitsusele on siin sotsiaalteadlaste kõrval abiks kohalike koolide õpetajad ja gümnasistid. Kui korras on meie riik sinu kodukülas, -vallas?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)