Meeleavaldajad nõudsid pronksmehe äraviimist

RALF R. PARVE,      06. oktoober 2004


22. septembri ilmus Kesknädalas teade, et pensionär Lembit Tähela korraldab 28. septembril Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri juures meeleavalduse, millega nõuab Lihula mälestussamba tagasipanekut või kõigi võõrvägede monumentide mahavõtmist.

28. septembril kallas vihma kui oavarrest. Kesknädala toimetusest kella 16 ajal Tõnismäe monumendi juurde siirdudes sai oletatud, et sellise ilmaga ei tule suurt kedagi kohale. Ometigi selgus, et Tõnismäe punasõduri monumendi juurde oli kogunenud meelt avaldama ligi sadakond inimest. Pronksmehe venekeelse tahvli peale oli asetatud käsitsivalmistatud plakat kirjaga: "Nõukogude genotsiidi ohvrid Eestis. Õigusvastaselt represseerituid 206 100, neist hukkunud-mõrvatud 52 900.

Ühtedele küüditaja, teistele antikommunist
Eelmisel, punameelsete kogunemisel, kes tähistasid 22. septembril Tallinna "vabastamist", oli kogunenute tähelepanu keskpunktis hiidlaste küüditaja, NLiidu kangelane Arnold Meri. Sedapuhku oli aga tähelepanu keskmes kindral Aleksander Einseln, kes võitles kommunismi vastu nii Koreas kui Vietnamis.
Kokkutulnute hulgas võis märgata nii kunagisi leegionäre kui taasiseseisvusaegsetest aegadest meelde jäänud ERSP aktiviste. Koguti allkirju. Allkirjalehel oli tekst:
"Pronkspunaväelane minema!!! Anname allkirja Isamaaliidu üleskutsele, mille eesmärgiks on algatada eelnõu meid okupeerinud võõrvõimu monumendi (pronkssõduri) teisaldamiseks rahvusraamatukogu eest Tallinnas. Eelnõu algatatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 õigusaktide algatamise õigusele ja esitatakse Tallinna linnavalitsusele." Allkirja andsid pea kõik kogunenud.
Pronkssõdurile punasõdurite austajate toodud lillede vahele oli hoolitsevalt paigutatud admiral Pitka portree. Mees, kes püüdis Eesti Vabariiki uuest okupatsioonist päästa.

Joobnu kutsus sõdureid austama
Tõnismäel oli kuulda kõige erinevamaid repliike. Leiti, et pronksmees võiks seista kusagil kalmistul. Kõlas ka arvamusi, et kõigi nende vastasseisude eest kannab vastutust Juhan Parts, kes on suutnud nii delikaatses küsimuses oma rohmakuse ning järelemõtlematusega üksteise vastu üles kütta nii eestlased omavahel kui eestlased ning venelased.
28. septembri ürituse lõppfaasis saabus kohale punane sõiduk kolme mehe ja ühe naisega. Väljunud mees asus toimunut pildile võtma. Meie telekanalite ja ajalehtede esindajad olid selleks ajaks jõudnud filmimise-pildistamise lõpetada. Meeleavaldajate hulgas levis kuuldus, et sama mees olevat hoolikalt pilte teinud ka 23. augustil Hirvepargis ning ta olla Vene saatkonna töötaja. Veel enne seda toimetas politsei minema nooremapoolse joobnud mehe, kes kohapeal viina rüübates ja käratsedes kutsus Tõnismäe ausammast austama. "Sõdurit ei tohi puutuda! Sõdur on püha, ükskõik mis pagunit ta kannab!"

Lepitajad kütavad üles uut tüli?
Samal päeval kutsus Vene Erakond Eestis "mälestusmärgisõda" lõpetama ja teatas oma avalduses silmakirjalikult: ""Mälestusmärgisõda" destabiliseerib demokraatlikke protsesse, Eesti ühiskondlik-poliitilist olukorda, takistab eesti ja vene diasporaade integreerumise protsessi ning soodustab rahvustevahelise vihavaenu õhutamist."
Ja teavitas, et 2. oktoobril korraldab VEE järjekordse aktsiooni. Mälestamaks sedapuhku Teises maailmasõjas hukkunud inimesi, kutsudes kõiki Eesti elanikke asetama sel päeval lilli vaid Hitleri-vastases koalitsioonis sõdinud sõdurite mälestusmärkide juurde. Kui palju punasõdurite ülistamise uued ettevõtmised kodurahule kaasa aitavad, on üsnagi küsitav.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)