Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Dr. Peeter Mardna: Tervelt elatud aastad hoiavad raha kokku

INDREK VEISERIK,      09. aprill 2014

Riigikogu asespiiker Jüri Ratas tegi Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektorile Peeter Mardnale ettepaneku rääkida Riigikogu Keskfraktsioonis neist tervishoiuprobleemidest, mida saaks lahendada olemasolevaid võimalusi ja vahendeid kasutades. Seoses valitsusevahetusest tingitud kiirete aegadega jäi see kohtumine ära. Teema olulisust arvestades Kesknädal siiski tegi Peeter Mardnaga intervjuu, et vajalik info jõuaks nii poliitikuteni kui ka kõigi meie lugejateni.
 

Miks on Eestis nii pikad järjekorrad eriarstide juurde?

Situatsioonid, mispärast inimesed pöörduvad arstide poole, on piltlikult öeldes põhjustatud kolmest faktorist, ja need on enam-vähem võrdsed.


Mitmeid kordi on sagenenud pöördumised erakorralise meditsiini osakondadesse, millega koormatakse meditsiinisüsteem üle.


Eelkõige on tegemist nn iseparanevate haigustega, mille puhul teadlik inimene mõistab, et see nohu või köha läheb tal kolme päevaga iseenesest üle. Soe jook ja rahulik olek parandavad tervise 30 protsendil kõigist meditsiini poole pöörduvatest patsientidest.


Järgmised 30% on see, mis on kogu meie arstiabi võti. Need on tervise seisundihälbed, mis on tekkinud oma tervise kas teadlikust või teadmatust rikkumisest. Inimene on ise tekitanud endale haiguse. Neid haigusi on võimalik ära hoida, kui inimene teadlikult sellega tegeleb. Näiteks alkohol, tubakas, vähene liikumine, vale söömine, valed asendid jne põhjustavad haigusi neil 30 protsendil. Just selle 30 protsendi hulgas on võti, millega üldse saame meditsiini koormust vähendada. Ja sellele ei ole meie ühiskonnas absoluutselt tähelepanu pööratud!



Ehk tuleks ennetustegevus odavam kui hilisem ravimine?

Inimeste teadlikkuse tõstmiseks kulutatu ei maksaks kuigipalju, võrreldes tagajärgedega. Hinnavahe on tegelikult sadu kordi väiksem. Sel moel tagaksime rahvale tervelt elatud aastad.


Meie kogu jõud tuleb seega suunata sellele, et inimene varajasest noorusest alates teavitaks endale: kõige kallim vara on tervis! Tervise kaotamisega kaotab ta absoluutselt kõik, isegi kui ta rikas on. Tervise kaotamisel ei saa inimene oma hüvesid ju enam nautida. Kui tal tervist ei ole, siis ta ei saa ka mitte kunagi rikkaks, sest ta pole võimeline tööd tegema. Kõige aluseks on tervis, sest seda ei saa osta ega tagantjärele müüa ning vahetada mitte millegi vastu. See on kogu inimeste moraali küsimus.



Teavituse tööpõld oleks ränk, sest eestlased on näiteks alkoholi tarbimiselt maailmas esirinnas?

Keelata inimestel alkoholi tarbida on ju raske. Ükstakõik missuguseid televisiooni- ja raadiosaateid jälgida, ikka on läbivaks hoiakuks see, et väga heade kaaslastega või sõpradega kohtudes võetakse paar õlut, sest nii olevat parem asju arutada. Arutada ilma alkoholita nagu enam ei saagi! Puhkehetkedel ju ka minnakse sõpradega sauna ja võetakse jälle mõned õlled. Kõik pidulikud sündmused algavad ja lõppevad demonstratiivse klaaside kõlistamisega.


Kui suudaksime Eestis välja anda seaduse, et õlut võib müüa ja toota niipalju kui tarvis, aga väljastada tohib seda ainult 0,3-pudelites, siis oleks see suur samm õiges suunas. Ja müüa ei tohiks mitte kangemat kui 5-mahuprotsendilist õlut. Ega inimesed ei hakkaks ju ostma seitset 0,3-liitrist pudelit. Sel juhul ostetaks kaks või kolm pudelit. Praegu tarbitakse aga 2-liitriseid kangeid Bock-õllesid, mis on täpselt sama kui juua ära pool liitrit kanget viina. Kaheliitrist pudelit avades juuakse see igal juhul kohe tühjaks, seda ei saa ju lahtiselt seisma jätta.



Tänapäeval lisatavat paljudesse kangetesse õlledesse lisaks naturaalse kääritamise tulemusel saadavale etanoolile kahtlase väärtusega piiritust, et kraam ikka kangem saaks. Sellest ka nende odav hind. Naturaalselt kääritatud õlled on ju kordi kallimad ja neid ei raatsita osta. Seega inimesed rikuvad oma tervist, juues solki, mida „õilistatakse" õlle nimega?

Seda ma ei tea, mis sinna sisse pannakse, aga kui te läänemaailmas ringi vaatate, siis näiteks Taanis või Hollandis on kangeid, kuni 12% õllesid, aga need on kallid nišiõlled.


Saksamaal ja Tšehhis müüakse peamiselt 4,5-4,7-mahuprotsendilist õlut. Kangemat eriti ei ole. Ka meil võiks samamoodi olla, siis loksuks asjad paika.


Peame inimesi teavitama: arstiabi ja meditsiini ei ole vaja selleks, et äärmusliku tervisehäire puhul hoida inimest elus. Eesmärk peab olema see, et äärmuslik tervisehäire saabuks võimalikult hilja.


Väidetakse, et kui teeme seda või teist, siis hoiame ära südameinfarkti. Kas te tõesti usute seda? See on ju lausvale! Me ei hoia infarkti ära, vaid lükkame seda edasi. Inimesed põhiliselt surevad kahel põhjusel - südamehaigustesse või vähki. Eesmärk peaks olema see, et inimene ei saaks infarkti 55-aastaselt, vaid see võib juhtuda 75- või 80-aastastel. Meie eesmärgiks peavad olema tervelt elatud aastad, mitte aga võimalus, et inimene raske haiguse puhul hirmsate rahade eest elab vegetatsioonitasemel veel 10 aastat, kus ta on endale, ühiskonnale ja suguvõsale ainult koormaks.


Me peame julgema sellest rääkida. Aga praegu me nagu heroiseerime neid üliraskesse situatsiooni sattunuid, kelle surma meeletute rahadega lükkame edasi kuu aega, heal juhul aasta võrra.



Kas sotsiaalhoolekande ministri koha loomine uues valitsuses võiks kuidagi parandada sotsiaalvaldkonna arengut?

Kas selleks oli tõesti vaja Taavi Rõivasel olla sotsiaalminister, et omal nahal tunda - ühe isiku võim, vägi ja oskused ei kanna kogu seda niivõrd mahukat valdkonda üleval? Rõivas pidi saama peaministriks, et öelda: ühe ministeeriumiga ei saa kogu tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda hõlmata.



Kui palju on neid, keda suunatakse küll eriarsti juurde, kuid kes tegelikult seda ei vaja?

Kuni 40% eriarsti juurde suunatud patsientidest eriarstivisiiti ei vaja. Seda ütlen mina, kes ma tunnen arste ümberringi. Minule tullakse ju seda ütlema. Ametlikus statistikas seda loomulikult ei saa välja öelda. Sest oletame, et olete näiteks arst-ettevõtja, kellel on tuhat teenust. Kui ütlete, et 400 nendest on põhjendamatud, ja olete esitanud haigekassale arve, siis haigekassa järgmisel aastal ostab teilt 600 teenust, mitte 1000. Aga te ei taha seda, sest teie teenistus väheneb seetõttu. Sinna ongi ju tegelikult koer maetud! Kuni 40% on neid, kes eriarsti ei vaja ja peaksid perearstisüsteemis lahenduse saama.


Lisaks on veel need 10%, kes eriarsti juurde kohale ei ilmu.


Minu hinnangul saaks siin olukorda parandada sel viisil, et patsiendil tuleks kohe, kui ta end järjekorda registreerib, maksta ära oma visiiditasu.


Teine võimalus on selline: kui patsient ei ole kohale tulnud, toksib arst süsteemi tema isikukoodi ja paneb selle juurde mingi märgise - patsient ei ole kohale tulnud. Sel juhul tuleb samal patsiendil maksta haigekassa arvele penalty [trahv] järgmine kord arstivisiidile tulles. Kui selline patsient läheb teise arsti juurde, kes siiski osutab teenust, siis sellele teenuseosutajale teenust välja ei makstaks.


Ja neid kohale mitte tulnuid peagi enam ei olekski! Mitte ükski poliitik ei julge siin midagi teha ega sellest probleemist rääkidagi.



Miks perearstid nii kergekäeliselt saadavad patsiente eriarsti vastuvõtule?

Sest neil ei ole piisavat seljatuge põhjendamatute nõudmiste puhul, mis inimesed neile esitavad. „Mina tahan seda ja teist," nõuavad patsiendid. Kuid mille alusel inimene seda nõuab? On tal sellekohane haridus ja teadmine? Kui meil siin räägitakse, et inimene ise kirjeldab oma hädasid ja otsib internetist abi ja määrab endale ravi, siis see on ju bullshit! Kuidas ma oskan määrata, mismoodi mulle jaht ehitatakse, kui ma ei tea jahiehitusest mitte midagi?!



Perearstid lihtsalt annavad patsientide survele järele?

Perearstile käiakse peale, teda ähvardatakse, lubatakse tema peale kaevata. Loomulikult ta annab lõpuks järele. Tal peaks aga rohkem seljatuge olema. Perearste üritatakse survestada põhjendusega, et mingil ühel juhul 300-st või 500-st perearst on eksinud. Et pärast leiti patsiendil haruldane verehaigus. Tagantjärgi-meditsiinis kõige targem arst on patoloog, kes surnu pealt näeb, mis tal tegelikult viga oli. Tagantjärele on kõik targad.



Kas seoses Euroliitu kuulumisega hakkab palju Eesti inimesi end välismaal ravimas käima?

Ärge uskuge kuulujutte! Eesti maksab osutatud teenuse kinni meie hinnakirja järgi. Me ei maksa kinni sõidukulusid, söögikulusid ja majutuskulusid. Kui võrdlete hindu, ütleme, näiteks kunstreieluupähiku vahetamise puhul, siis meie ja Lääne-Euroopa vahel on viiekordne hinnavahe. Kuipalju on meil inimesi, kes on võimelised maksma 20 000 eurot, teades, et poole aasta pärast saab tagasi 3000? Vähe! Nüüd siis teate, kui palju meilt väljamaale ravile läheb. Kas sellest keegi on rääkinud? Ei!


Misjaoks Eesti rahvast lollitatakse? Kui osalesin valitsuse istungil 20 aastat tagasi, siis üks valitsuseliige ütles: „Kui mul on Eestis tervishoiuprobleem, siis mina tean, millal Stockholmi lennuk läheb." See valitsuseliige oli nüüd ka valitsuses. Kas selline inimene tohib Eesti riiki juhtida?



Mida teha, et Eestis poleks nii palju puuetega lapsi?

Meil on puuetega lapsi umbes 10 000 ringis. Me ei saa sellise lapsega midagi ette võtta. Me ei saa teda hävitada ega olematuks muuta. Ainuke võimalus on kaasaegse teaduse juures geenikoodi abil öelda, kas konkreetsete vanemate puhul on eluks sobimatu hälbega lapse ilmaletulek tõenäoline. See on üks võimalus.


On võimalik enne sünnitust kindlaks teha eluks sobimatu laps. Näiteks Downi sündroomiga lapse sündi saab prognoosida. See on üks perspektiiv. Me peame vältima puuetega laste sündi.


Ja teine teema on kliinilises surmas olevate laste elustamine. Paljudes riikides ei ole arstidel kohustust elustada lapsi, kelle sünniindeks on Apgari skaalal 1 ja 2 palli, s.t kes on praktiliselt kliinilises surmas sündinud. Meil see ei ole reguleeritud. Meil võiks see kohustus olla, aga mitte üle 5-10 minuti, sest kui inimene on kliinilises surmas üle 10 minuti, tekib tal ajukahjustus.



Probleemid inimeste hammastega järjest süvenevad. Millised on Teie ettepanekud olukorra leevendamiseks?

Hambaravi on Eestis 0-19-aastastel vastavalt seadusele haigekassa kanda. Näiteks Taanis ja Hollandis on nii, et kui inimene käib lapse- ja nooreeas igal aastal hambaarsti juures, siis edaspidises elus riik võtab 75-90% hambaravikuludest enda kanda. Kui selle aja jooksul pole hambaarsti juures käidud regulaarselt, siis edaspidises elus maksad kõik ise. Ka meil võiks sellesarnane kord kehtida.



Oma eelmises intervjuus [Kesknädal 25.9.2013] märkisite, et Eestis on sündivus aastaid olnud 1,5 last naise kohta. Iga 25 aasta jooksul elanike arv väheneb 25%. 75 aasta pärast ei ela Teie väitel rohkem kui ca 600 000 Eestimaal sündinud inimest. Kusjuures arvesse pole võetud emigratsiooni - kuni 10 000 elanikku aastas. Mida siis teha?

Emadus tuleb au sisse tõsta. Alimentide maksmine tuleb riiklikult tagada. Lastetoetusmaks tuleb kehtestada. Peab mõtlema, keda ja kust lubada meie riiki, et sissetulijad tasapisi sulanduks meie ühiskonda.



Kui Ukrainas läheb tõsisemaks kodusõjaks, siis võib oletada, et sealt riigist saabub Eestisse palju põgenikke?

Annaks jumal, et see sisseränne tuleks Venemaa ja Ukraina poolt! See oleks palju parem, kui et tuleksid moslemid. Stockholmis ei või enam kirikupühasidki pidada, sest seal on nii palju moslemeid. Keegi ei julge seda mainida, et koraanis on öeldud: uskmatu tapmine on püha tegu - sa pääsed paradiisi ja 20 neitsit ümmardavad sind, kui oled uskmatu tapnud!



Mida arvate praegu Ukrainas toimuvast?

Kui Adolf Hitler elaks, siis ta kaebaks Vladimir Putini kohtusse - plagiaadi eest. Putin on tema idee omastanud. See on sama, mis Hitler tegi sudeedisakslaste või Austria anšlussi puhul.


Miks Brüsselis elavad 10 000 moslemit ei võiks sel juhul nõuda oma eraldumist? Ainuke jama, miks nad seda ei tee, on see, et siis ei oleks pürjereid, kes neile iga kuu 1000 eurot elamiseks maksaks. See on ainuke takistus.



Moslemite oma riigi nõudmine Euroopas on lähitulevikus vägagi tõenäoline?

Nad võivad nõuda küll, aga kes siis neile maksab mittemillegitegemise eest? Kust nad raha võtavad? Nad peavad siis ju tööle hakkama.



Mida arvate uuest valitsusest? Kes selle liikmeist sümpatiseerib Teile enim?

Ainukene julge ja jalgadega maas olev sirge seljaga minister on Jürgen Ligi. Ta julgeb öelda seda, mida ta mõtleb, ja julgeb oma asja ka põhjendada. Vahepeal oli küll hirm, et ta vahetatakse välja, sest minu andmetel Hanno Pevkur tahtis väga rahandusministriks saada.



Aga mida arvate värskest tervise- ja tööministrist Urmas Kruusest?

Erialane ettevalmistus peaks ikka inimesel olema! Tõenäoliselt hakkab nüüd see Tartu mitte väga realistlik, sumbunud koolkond tervest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast üle käima.



Mida silmas peate?

Me räägime küll, et Tartu vaim on tore jne. Kuid nii suuri intriigitsemisi ja susimisi kui Tartus ei ole Tallinnas ammugi (ehk isegi mitte kunagi) olnud. Ega kunagi tulegi. Tartus igaüks võitleb kellegi vastu. Ma kardan seda, et kui Kruuse enda ümber koondab nõustajateks ainult Tartu inimesed, siis see toob kogu riigi arengule kahju (kuigi Tartule võib kasu tuua). Tervise- ja tööministri kohale oleks võinud panna ikkagi inimese, kes teab, mida teeb.


Küsitles INDREK VEISERIK


[fotoallkiri]

PROFESSIONAAL: Peeter Mardna sõnul tulnuks tervise- ja tööministriks panna inimene, kel oleks vastav erialane ettevalmistus. Tõenäoliselt hakkab Urmas Kruuse ministriks saades nüüd see Tartu mitte väga realistlik, sumbunud koolkond tervest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast üle käima, mis toob kahju riigi arengule. Foto: Indrek Veiserik



Viimati muudetud: 09.04.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail