Krooni taassünnipäeva pisike apsuke

JAAN NIIN,      19. juuni 2002


Järgnev meenutus pole mõeldud "Eesti Volikogude Kapitalistliku Vabariigi" edukate ärimeeste kiusamiseks. Kuid pankur Indrek Neivelti praeguse apsu kõrval oleks igati sobiv uurida ka pankur Vahur Krafti kunagist apsukest!

Eesti Panga 1997. aastal üllitatud raamatus "Eesti rahareform 1992" on muuseas kirja pandud: "30. jaanuaril (1992) tegevusse asunud Tiit Vähi "spetsialistide" valitsus asus majandust kiiresti ümber korraldama ning viis poole aasta jooksul Eestis suurema kärata läbi nn shokiteraapia. Reformitud majandusest pidi saama krooni püsimise alus".

Rahapeolt otse Moskvasse

Koos Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ametiga oli Tiit Vähist saanud ühtlasi ka Rahareformi Komitee esimees. Mõlemad ametid oli ta pärinud oma eelkäijalt Edgar Savisaarelt, kellel juba olid ka taas iseseisva Eesti esimesed kogemused Venemaaga majanduslepete sõlmimise okkalisel teel.
Kuid "spetsialistide" valitsuse juht nähtavasti ei suvatsenud endale midagi selgitada lasta ja kohe pärast krooni taaskehtestamise auks Eesti Pangas korraldatud varahommikust kerget shampusepidu, 1992. aasta 20. juunil, lendas ta otse Moskvasse, et rahareformist endises "rublariigis" ette kanda ja seal ettevalmistatud venekeelsetele lepetele allkiri anda. Nii juhtuski, et ühe allakirjutatud leppega võeti Eestile kohustus sisuliselt müüa Venemaale sooduskursiga (suhtega 10 : 1) nende poolt pakutud 500 miljoni rubla eest 50 miljonit krooni. Muide selle kursiga vahetati oma rahvale, ainult kolme päeva jooksul üks kord igale õigustatud isikule, 1500 rubla eest 150 krooni, aga kõik muud lubatud rublasummad tuli vahetada kroonideks suhtega 50 : 1.

Miks me dollareid ei küsinud?

Selle leppe alusel vahetati täiesti arusaamatutel põhjustel need 50 miljonit krooni idanaabrile oma väärtust ülikiiresti kaotavate Vene rublade vastu. Aga mitte ka juba Venemaa enda poolt kõikjal oma kaubanduspartneritele pealesurutud Ameerika dollarite vastu. Miks Eesti dollareid ei nõudnud?
Eesti valitsusel ju olid juba enne Vähi "tähelendu" need asjad teada, sest lisaks oli Venemaa 1992. aasta kevadel, seega juba Vähi "spetsialistide" valitsuse ajal, sidunud ka oma impordimaksu tariifid hindadega dollarites. Vähi selle "apsukese" tagajärjel saigi Venemaa oma kiiresti kukkuva raha eest suure summa kõvemat raha Eestilt kiiresti ja "puhtalt" kätte ning võis kindlalt tehinguga rahule jääda. Saadud 500 miljoni rubla eest sai Eesti pool lubaduse osta Venemaalt vajalikke kaupasid.

PS
Aga need 500 miljonit "säraküünlana kahanenud" rubla kadusid Eesti Panga "spetsialistide" ja tollase asepresidendi Vahur Krafti "vusserdamise" tagajärjel kuhugi nii jäljetult ära, umbes nagu veidi hiljem ka Mart Laari nn "reformirubladki". Aga see juhtus juba pärast kroonipidu. (Vaata ka Kesknädal 22.08.2001, Kuhu rahareformi rublad jäid?)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)