Tähelepanekuid ja meenutusi Arnold Rüütli juubelikonverentsilt

Alles hiljaaegu Arnold Rüütliga vesteldes oli mul järjekordne võimalus tõdeda president Rüütli seisukohtade tänapäevasust, tundlikku sotsiaalset närvi ja tema mõttekäikude kiiret muutumist tulenevalt vestluse sisust.

Arnold Rüütli nimega seostuvad suurel osal eestlastest ilmselt järgmised sõnad ja mõisted: väärikas, tasakaalukas, rahulik, tark. Ja veel paljud teised positiivsed omadussõnad. Nende sõnadega iseloomustatakse neid poliitikuid, kelle kohta sobib öelda - riigimees.

Presidendi juubelit tähistati seekord teaduskonverentsiga. Ka selles väljenduvad juubilari enda iseloomujooned. Temal ei ole kunagi olnud eesmärgiks oma isiku rõhutamine, ja teda ümbritsevates aruteludes soovib ta, et kaasvestlejad lähtuksid võimalikult tõenduspõhisest ainestikust.

Juubelikonverentsil esinejad selgelt keskendusid (ühe erandiga) juubilari tegevusele küllalt lühikesel perioodil, aastatel 1988-1992. See dramaatiline aeg oli Eesti Vabariigi viimase 50 aasta kõige tähtsam ajajärk. Siis olid rahvuslikud meeleolud laes ja lootused vabale elule nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes suured. Samuti laoti õiguslikku vundamenti meie praegusele riigikorrale.

Ilmselt olid toonased aastad kõige riskantsemad ja raskemad - eriti just otsuste poolest - ka Arnold Rüütli enda elus. Leida ülimalt keerukas poliitilises olukorras (teadmata, mis tuleb!) ainuõiged lahendused ja esindada neid otsuseid väga erinevatel tasanditel - see on vaimutugevus ja otsustuskindlus, mida paljud tänased poliitikud võiksid Arnold Rüütlilt õppida. Mäletame ju tema kindlameelsust põhimõtetes, samas oli ta valmis pidama läbirääkimisi detailide üle.

Kui palju närvirakke kulus ja kui palju halle juukseid need pöördeaastad talle tõid, teab ilmselt ainult ta ise. Samas kui hinnata tulemust, siis see oli unikaalne - Eestis vahetus riigikord ilma inimohvriteta.

See on kordumatu saavutus, mille tähtsust on võimatu üle hinnata. Arnold Rüütel rõhutab sellest saavutusest rääkides alati meeskonnatöö tähtsust.

Kindlasti on see nii - meeskond on oluline. Kuid, piltlikult öeldes, kari ilma hea juhita võib sohu minna!

Professor Jüri Kann käsitles konverentsil Arnold Rüütli elu pikemas perspektiivis. Tema ettekandest sai tervikliku ettekujutuse juubilari pikast elust. See on tõsise eesti mehe elulugu, kes suutis erinevate riigikordade ajal (Rüütli elu jooksul on Eesti üle elanud viis riigipööret - Toim.) säilitada oma sisu, teha tööd nii, et sellest said kasu paljud Eesti inimesed.

Mu enda tihedam kokkupuude Arnold Rüütliga algas 2005. aastal, kui alustasin tööd Sotsiaalministeeriumis abiministrina. Oma presidendiaja alguses väljendas Arnold Rüütel kohe sügavat muret sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise üle. tõstes esile „teise Eesti" teema. Sama teravaks kujunes presidendi jaoks rahvastiku ja rahva tervise teema.

Presidendiga nendest valusatest küsimustest vesteldes hämmastas tema huvi sisulisus ja konstruktiivsus. Kahjuks näeme sageli poliitikuid, kes neil teemadel palju räägivad, kuid valdkonda sisuliselt ei valda ja tegelikke lahendusi ei otsi.

Kindlasti oli ja on Arnold Rüütlil vastaseid, kes soovivad teda mustata. Nii tegusa mehe puhul on see loomulik. President ise ei ole neile suurt tähelepanu osutanud, ja ma arvan, et siin kehtib vana reegel „koerad hauguvad, karavan läheb edasi".

Konverentsil võis jääda mulje, et see tõmbab justnagu kokkuvõtliku joone alla selle tõsise eesti mehe elule. Kuid Arnold Rüütlit tundes see nii ei ole. Kindlasti jätkub tal tahet ning jõudu olla ühiskonnaelus aktiivne ka edaspidi.

Riike ja valitsusi juhivad poliitikud ja riigimehed. Winston Churchilli arvates jagunevad nad nii: poliitikud mõtlevad oma valimisperioodi pikkusel ajaskaalal, riigimehed mõtlevad oma riigi aastakümnete pikkusele tulevikule.

Arnold Rüütel kahtlemata kuulub viimaste hulka.

PEETER LAASIK, arst, SA Elva Haigla TM Nõukogu esimees

PS Kesknädal kirjutas Arnold Rüütlist pikemalt tema juubeli puhul viis aastat tagasi, 7. mail 2008 Manuela Pihlapi sule läbi ja see lugu sai keskmisest tunduvalt enam kommentaare - ühtekokku 184.

[fotoallkiri]     ALATI KOOS INIMESTEGA: Ingrid ja Arnold Rüütlit on viimastel aastatel nähtud paljudes kohtades üle maa, kus toimuvad eestlastele olulised üritused. Pildil on nad Rahvarinde meenutusnäitusel Rahvusraamatukogus.

Jaga |