Euronõuded eesti inimese kohta ei käi

JEKATERINA KÜTT,      25. juuli 2001


Teie väljaannet eelistan teistele ajalehtedele sellepärast, et asjadest räägitakse nii, nagu nad on, mitte nagu näha tahetakse.
Kuritegelikule rühmitusele sarnanev kolmikliit on oma järjepidevuses jõudnud niikaugele, et viib eesti inimese
TAGASI KELDRISSE.
Teatavasti likvideeriti palju sarjatud Nõukogude ajal keldrid kui eluruumid. Täna on aga sundüürnikud alustanud amokijooksu 20-25 aastat tagasi väheelamiskõlblikuks tunnistatud elamutele.
MILLINE SAATUS
võiks olla kogu selle aja remontimata püsinud eluruumidel aastal 2001?
Eesti inimesele käib küll, arvavad linnaisad, kes neid ubrikuid lahkelt jagavad. Eelmises Kesknädalas rääkis üürnike liidu esinaine Helle Kalda, et Eestit külastanud Saksamaa üürnike delegatsioon ei suutnud uskuda, et tänapäeva Euroopas antakse inimestele sedavõrd haletsusväärseid elamispindasid. Kas linnaisadel ei ole aimu, millises seisukorras need on? Inimesed, keda kõige rohkem jooksutatakse, on enamasti materiaalselt vähekindlustatud: vanurid, üksikemad, sõnaga
UUSKÜÜDITATUD,
kes ei jõua omanikele maksta.
Kui euroeufoorias suletakse maapoode, lasteaedu, sööklaid ja teisi väikeettevõtteid, siis euronõuded eesti inimest ja tema elamistingimusi ei puuduta. Ka keldrikorterid annab taastada. Siis ongi järjepidevus Mart Laari taandarenevas valitsuspolii-tikas olemas.
Kraabime veel püüdlikumalt ja ennastsalgavamalt Euroliidu ukse taga. kuni
EUROPARADIISI
uksest sisse astume. Kalurikolhoosidest on võibolla kuhugi vedelema jäänud paadid: keerame need kummuli ja ajame nende all elades kuidagi läbi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)