Nädala juubilar TANEL VEENRE 40

Tögav mõttearendus on vaieldamatult kehtetu ehtekunstniku ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõu Tanel Veenre puhul. Temas on ühendatud talent nii kunstis kui ka turunduses. Kaubamärk TVJ/Tanel Veenre Jewellery on väärikalt kanda kinnitanud paljudes maailma riikides.

Tanel Veenret esindavad galeriid Ameerika Ühendriikides, Rootsis, Türgis, Lätis, Hollandis, Portugalis ja Tais. Vikipeedia andmetel on Veenre loomingut eksponeeritud 150 näitusel erinevates riikides. Näituste geograafilist skaalat on iseloomustatud sõnadega Mexico City-st Münchenini, Pariisist New Yorgini. Kaugeim näitusepaik on seni olnud Uus-Meremaa.

Ajakiri Gentelman kirjutab: „Nii jõuab Veenre olla 15-tunnise tööpäeva jooksul iseenda üha kasvava kaubamärgi juht ja ajaja, kunstnik, täiskohaga õppejõud (Kunstiakadeemias) ja kahe kassi omanik, ning öelda ikka, et tema elus loksub alati kõik iseenesest paika.“ Gentelman nimetab Veenret karjääriteaduslikuks inimeseks, kes seda ise öelda ei häbene. Ajakiri kirjutab, et töö on tema jaoks nagu dünamo jalgratta küljes, mis paneb lambi põlema. See viib küll tulemuseni, samas aga taaslaeb ennast ning annab uue energia.

Jalgrattal on Veenre elustiilis ka vahetu tähendus. Ajakirjandusest võib lugeda, et ta kimab Tallinna vanalinnas ringi peenikeste kummidega linnarattal ja aja kokkuhoiu mõttes on valmis sellistes oludes ka intervjuud andma.

Tanel Veenre sündis 5. mail 1977. Poisipõlv möödus Nõmmel. Eesti Kunstiakadeemia lõpetas ta 2001. aastal. Neli aastat hiljem kaitses magistrikraadi. Nõukogudeaegne ajakirjanduspäev on Veenrele sünnipäevaks üsna sobilik, sest ta on toimetajana ja kirjutajana teinud kaastööd mitmele meediaväljaandele, sh ajakiri Muusa, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht jne.

Veenre on ise üsnagi meediakriitiline. „Klikipõhine meedia mängib vastandamisel ja madalatel tungidel, see haarab masse ja on lihtsamalt loetav,“ arutleb ta. Küll aga suhtub ehtekunstnik ja disainer sümpaatiaga sotsiaalmeediasse, mida ta nimetab peaaegu kadudeta tööks, infoallikaks õige inimeseni. Veenre enda kõrgeim pilotaaž meedias on temast kirjutamine moepiiblite emaks kutsutud Itaalia moeajakirjas Vogue. Ise ta seda üle ei tähtsusta, sest tema sõnul on üheksakümnendatel aastatel kõrgpunktis olnud superstaaride ja superseltskondade aeg möödas.

Kunsti valdkonnas rahvusvahelisel mehel Veenrel on ka oma meelisrahvus. „Ma mõtlen sageli, et rootslased on geniaalsed. Nad oskavad sünteesida nii muusikas kui ka disainis sõltumatut mõtlemist popiga, mida pole piinlik ka müüa,“ on ta öelnud ajakirjandusele.

Maagilisimaks kohaks Eestimaal on Tanel Veenrele Muhumaa. Ta arvab, et selle paiga võlu seisneb ennekõike võimaluses olla koos sõpradega, kellel selles paigas on maakodud.

Ehete tegemisel kasutab Veenre sageli orgaanikat: loomaluid, putukaid, detaile nende küljest. Tema üheks populaarsemaks motiiviks on peetud merehobuseid, mille maagiline mõjub seisneb selles, et paljud kahtlevad nende loomakeste tegelikus olemasolus. Mõneti müütilisest küljest läheneb merihobusele ka Veenre ise. Ta märgib ära nende olendite võimet sisuliselt sugu vahetada, mida aga ei pea esmatähtsaks. Pigem pakub talle pinget merihobukeste salapära, mis võimaldab neid võrrelda näiteks Pegasusega.

Riigikogu liige Anneli Ott märkis, et talle meeldivad Veenre ehted välise tagasihoidlikkuse, kuid samas sügava sisemise sõnumi tõttu. „Tema ehteloomingust peaks iga naine endale midagi kaunist ja huvitavat leidma sõltuvalt oma imidžist, vanusest või sündmusest, kuhu parajasti minnakse,“ ütles ta. „Ehted peegeldavad väga selgesti naise olemust ja harmoniseeruvad sellega. Ehetes võib väljenduda naise sisemine energia ja positiivsus, aga ka raskemeelsus ja murelikkus. Viimasel juhul võivad ka ehted olla raskemad. Emotsioonid seoses ehtega sõltuvad ka sellest, kas see on enda ostetud või kingitud või kes on kinkija,“ lisas sarmikas naispoliitik Lõuna-Eestist.

Veel arvas Ott, et kogu maailmas tuntuks saanud Veenre ehetes on ka tugev annus eesti rahvuslikkust.

„Kunstnikuna ei mõtle ma raha peale. Aga ettevõtjana pean oma otsuseid küll rahast kantuna tegema. Raha, mida ma investeerida saan, tuleb müügist, ja on seega piiratud,“ mõtestab Tanel Veenre lahti kunsti ja ärimaailma vahekorra.

Oma turustamisfilosoofia üle on ta arutlenud ka nii: „Minu peamiseks mootoriks on uudishimu, milline oleks üldse Eesti ehtefirma võimalus saada nähtavaks maailmas.“ Veenre teatab, et kasum ja käive polegi talle esmatähtsad, küll aga soov kõike praktikas järele proovida. Küll naudib kunstnik aga ka mängu ilu.

Tanel Veenre on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna täiskohaga professor. Tema sõnul ei saa kõikidest selle teaduskonna lõpetajaist professionaalseid kunstnikke ja disainereid, kuid teatud kunstihariduse saavad nad kaasa küll.

Teda ei jäta ükskõikseks ka noorsooprobleemid. Ühel Praxise korraldatud konverentsil on Veenre öelnud, et paljud meie noored viibivad ühel või teisel moel anglo-ameerika kultuuriruumis ja neile läheb kodumaal toimuvast rohkem korda see, mis toimub võõrsil. Ta peab küüniliseks poliitsüsteemi vastavust noorte hoiakutele. Kui jälgida noori, siis nad on valmis võtma vastutuse väikese grupi või kogukonna eest, kuid mitte riigi või ühiskonna eest laiemalt.

Veenre on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (2010), Noore Kultuuritegelase preemia (2012) ja 2016. aastal Riikliku Kultuuripreemia 2015. aastal avalikkuseni jõudnud väljapanekute eest. 2014. aastal sai ta tunnustuse International Fashion Showcase festivalil parima väljapaneku ja kuraatoritöö eest (London Fashion Week).

Tanel Veenre kui üks maailmas kuulsaks saanud eestlasi suhtub erilise lugupidamisega inimestesse, kes teevad meisterlikult oma igapäevatööd. „Mu vanemad on mulle siin piirituks eeskujuks. Isa on pillimees, teinud seda tööd südamega, nakatades muusikaga inimesi enda ümber. Ning ema on lapsehoidja. „Erakordne, kuidas kõik põnnid tema hoole all õide puhkevad,“ on öelnud noorusliku keskea väravatesse 40. sünnipäevani jõudnud maailmamainega eesti kunstnik.

JAAN LUKAS

Jaga |