ACTA kui kahe teraga mõõk

Ühelt poolt see näitab seda, et kodanikuühiskond on Eestis oluliselt arenenud, olles oluliselt aktiivsem kui 5 või 10 aastat tagasi. Alguses tundub selge olevat ACTA eesmärk - hoogustada ning muuta efektiivsemaks võltsimisvastast võitlust. Meetmed selle rakendamiseks ning nende mõju meile kõigile, Interneti operaatoritele, õiguskaitseorganitele kui ka riigile tervikuna, ei ole siiski üheselt arusaadavad nii oma vormi kui ka oma proportsionaalsuse poolest.

Kuidas on ACTA meetmete rakendamine tasakaalus põhiõigustega? Kas autorikaitse inimõiguste arvel, sõnavabaduse, eraelu puutumatuse, ettevõtlusvabaduse hinnaga on mõistlik ning taotletud eesmärgiga proportsioonis? Minu meelest ei ole.

Internet on andnud vabaduse

Teine laialtlevinud küsimus: kas ACTA-ga liitumine toob muudatusi meie seadusandlusesse? Väga palju aspekte on selles lepingus jäetud tõlgendamise hooleks. Ka need hirmud, mis on avalikkuse jaoks väga aktuaalsed, - näiteks, kas Internet saab operaatorite poolt Internetis liikumist jälgiva tsensuuri, kas on oht, et odavamad ravimid kaovad apteekidest jne.- need on küsimused ja ohud, mis täna huvitavad meie rahvast. Need küsimused peavad leidma objektiivseid selgitusi ja vastuseid.

Tagamaks avalikkuse ees läbipaistvust ja selgust, tuleb ACTA ratifitseerimine tõesti saata Riigikokku ning tagada vaidlusküsimustes konstruktiivne arutelu laiemate huvigruppidega. Ja samamoodi selleks, et hajutada neid riske ja tõesti võib-olla likvideerida neid ohte ja hirme, peaks Riigikogu vastu võtma avalduse, kus selgitame, et ACTA ei muuda seadusi ega piira Interneti kasutamist.

Kui peaminister ei mõista neid inimesi, kes ACTA-s tonti näevad ja ACTA-st tonti teevad, siis mina ei mõista seda, kuidas valitsus sai nii suure reha otsa astuda. Hetkel tundub mulle, et valitsus on nõus autoriõiguse ja tööstusomandiõiguse kuulutama ülimaks kõikidest teistest õigustest. Ei maksa unustada, et inimeste peamine hirm ACTA ees on just eraelu puutumatuse rikkumine ning isikuvabaduste piiramine.

Minu meelest on Internet olnud viimase 10 aasta jooksul see, mis annab Eesti inimestele vabaduse rääkida veebikaamera vahendusel austraallastega, vabaduse täita tuludeklaratsiooni paari minutiga, vabaduse ülikiirelt saada tohutult teadmisi ja infot kogu maailmas toimuva kohta. Ja vabaduse saata hetkega fotod maale vanaemale - jah, isegi maavanaemad kasutavad Internetti!

Valitsus esindab vaid Euroopa Liitu ja NATO-t

Nõustun, et autor peab saama oma töö eest tasu, kuid kardan, et ACTA võib lõigata kui kahe teraga mõõk. Lepingust huvitatud ettevõtjad näevad suurenevaid kasuminumbreid ega kohku tuluteenimise nimel jõulist lobbytööd tegemast, et oma eesmärk saavutada. Aga selleks ongi vaja riiki ja seadusi, mis oleksid mõistlikud ja tasakaalustaksid nii ettevõtjate kui ka tarbijate huve. ACTA tuleb selgeks teha ja, mis peamine, selguse peavad saama Eesti inimesed.

Kui Riigikogu liige küsib peaministrilt, kas ACTA lepinguga ehk liialt ei kiirustata, saavad Eesti inimesed teada, et need, kes küsida julgevad, on, pehmelt öeldes, lollid. Kui vanarahvas teadis rääkida, et küsija suu pihta ei lööda, siis ACTA puhul on asjad teisiti: Riigikogu ärgu küsigu ning rahvas ärgu küsigu!

Niisiis jääbki mulje, et meie valitsus esindab vaid Euroopa Liitu ja NATO-t. Täidab pidevalt nende tingimusi ja saab neilt pidevalt kiita. See on muidugi tore, aga valitsus peaks siiski käituma nii, et Eesti rahval oleks hea.

DENISS BORODITŠ, Riigikogu liige

Deniss Boroditši sõnavõtust Riigikogu vabas mikrofonis võltsimisvastase kaubanduslepingu (Anti-Counterfeiting Trade Agreement, ACTA) alasel arutelul.

Jaga |