Valitsusel kuldroosad prillid, pensionäril mureprillid

Piki mäekülge alt üles olid kõigile hästi nähtavad plakatid pensionitasemega Euroopa Liidus. Kõige all Eesti 300 euroga, kõige üleval Luksemberg 3000 euroga. Vahele mahtusid Kreeka (1600), Saksamaa ja Rootsi (1400) jt. Turistid käisid mööda ja vangutasid pead: kas tõesti on võimalik nii ära elada?.. Imede maa see Eesti!

Täpselt kell 12.00, kui pensionäride meeleavaldus algas, hakkas vihma sadama - kindel märk, et ka taevas ei olda olukorraga rahul.

Sissetulek paneb kõik paika

Kui sul raha ei ole, siis on enamik uksi, silmi ja kõrvu sinu soovide jaoks suletud. Eesti pensionist jagub õigust hinges püsida, aga ei enamat. Kui seadustatakse eutanaasia, siis muutub küsitavaks ka see ainus õigus.

Nendelt, kes saavad väikest rahvapensioni, on võetud ära õigus normaalselt süüa, õigus kultuurilistest üritustest osa võtta, õigus vajalikke kallimaid ravimeid osta, õigus täiendavat tasulist arstiabi kasutada, õigus reisile minna, õigus oma pensionieast rõõmu tunda...

Valitsusel on küll helde ja kaastundlik süda riigiettevõtete juhtide jaoks, kelle palgad peavad ulatuma kõrgustesse. Siis öeldakse, et nii saame olla väärilised ja vastavuses Euroopa Liidu üldise tasemega. Samuti on koalitsioonipoliitikutel harras meel lõunaosariikide pensionäride jaoks, aga mitte omade jaoks.

Kui ütleme, et meie riik on vaene, siis võtkem vaesust ühiselt kanda ja jagada. Ka nõukogude ajal tehti vahet vastutuse, tööpanuse ja keerulisuse vahel. Laeval teenides sai junga palka koefitsiendiga 0,9; suure laeva kapten koefitsiendiga 4,4. Meil võiks selline koefitsient olla tähtsamate riigiametnike jaoks kuni 5,0, presidendi jaoks 10,0; aluseks miinimumpalk. Kuna riigiesindaja esinduskulud jpm kulud katab riik, siis tähendaks see ju seda, et isegi sellise nende meelest kesise pakkumise juures oleks neil võimalus teistest 5-10 korda paremini elada.

Eesti küsimus pole rahapuuduses, vaid eelistustes

Osa tarku inimesi ütleb, et Eestis ei ole siiski puudu rahast. Küsimus on prioriteetides, selles, kellele seda raha jätkub ja jagatakse. Eesti vanem põlvkond ei nõua ei rohkemat ega vähemat kui sotsiaalselt õiglast kohtlemist nii kodus kui ka Euroopa Liidu tasandil. Tahetakse õigust elada inimväärselt.

Et seda ka ministrite teadvusse viia, ei piisa ühest-kahest meeleavaldusest. Tihedamini peaks Toompeal vilkuva laternaga seisma - märgiks, et Eesti riigilaev on valel kursil suurte lasterikaste perede, pensionäride, miinimumpalgaga töötajate jmt suhtes.

ANDRES MÄEVERE, kirikuõpetaja, KE Võrumaa seenioridekogu esimees

Kirjutis ilmus ka 30. mai Videvikus.

Jaga |