Mittekodanikud nõuavad Eestis ja Lätis hääleõigust

Toomi sõnul võtsid mittekodanikud ühendust oma EP saadikutega, uurides, kuidas petitsiooni allkirjastada. „Allkirjade hulk näitab, et paljud hääleõigust mitte omavad inimesed tunnevad end ahistatuna, kuigi EP mandaadid jagatakse sealhulgas ka nende arvel,“  selgitas Toom. Europarlamendi saadikud nõuavad mittekodanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist – Eestis elavatele mittekodanikele õigust osaleda erakondades ja hääletada EP valimistel ning Lätis elavatele mittekodanikele hääleõigust kohalikel ja EP valimistel.

Mamikins ütles, et mittekodanikke on mõlemas riigis suur hulk, eriti kui võtta arvesse, et Läti kogu elanikkond on 2 miljonit ja 1,3 miljonit Eestis. „Mittekodanikel ei ole lubatud osaleda EP valimistel, kuigi nende hulk võetakse arvesse saadikukohtade arvu määramisel. Lisaks on nende isikute õigus osaleda poliitilises elus väga piiratud, võrreldes EL kodanike õigusega,” kõneles Mamikins.

Allkirjade kogumine petitsioonile algas juba aprillikuus. Õigus petitsiooni allkirjastada oli Eesti ja Läti kodanikel, samuti nende riikide alalistel elanikel kodakondsusest sõltumata. Allakirjutanute hulgas on Belgia, Islandi, Itaalia, Kanada, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia ja USA kodanikke, aga ka Bangladeshi, India ja Pakistani kodanikke.

Ždanoka on optimistlik, kuna tunnetatakse EP kolleegide poolehoidu. 8. septembril 2015 jäi resolutsiooni (millega EP kutsuks Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike üles tagama mittekodanike hääleõigust ning kodanikualgatuse õigust) vastuvõtmisest puudu vaid 16 häält (751 liikmest). Ždanoka loodab, et pärast petitsiooni üleandmist peaks resolutsioon saama piisavalt poolthääli.

Töö petitsiooniga tähendab ka seda, et on võimalik väljasõit kohapeale ja materjalide üleandmine Euroopa ombudsmanile. Lisaks võib petitsiooni läbivaatamise tulemusena sündida Euroopa Liidu seadusandluse täitmise rikkumise uurimiskomisjon. 

Jaga |