Haldusreformi põhietapp jõudmas lõpule

Valitsus otsustas, et viimaseid nelja lahtiseks jäänud ühinemisettepanekut senisel kujul lõpuni ei viida. Otsuse järgi ei puuduta valitsuse algatatud ühendamine Keila linna ning erand tehakse kolmele omavalitsusele, kus jääb elanikke alla 5000.

Kohalike omavalitsuse üksustena jätkavad Keila linn, Vihulaga ühinenud Haljala vald, Sõmeru vallaga ühinenud Rakvere vald, Nõo vald ja Luunja vald. Ühinemine viiakse lõpule Paldiski linna ning Keila, Padise ja Vasalemma valla puhul, millest tekib Lääne-Harju vald, ning Tähtvere vald liidetakse Tartu linnaga.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et haldusreform on tegemist oodanud paarkümmend aastat. „Kõige viimases ja raskemas, sundliitmiste etapis ei tohi me ära unustada reformi mõtet, mille keskmes on Eesti inimene, kellele muutuvad avalikud teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks, sõltumata kohast, kus ta elab. Inimeste kodukant muutub konkurentsivõimelisemaks ning koduvald või -linn suudab täita kõiki neid ülesandeid, mida laiendatav autonoomia ette hakkab nägema,“ sõnas Ratas. Ta rõhutas, et haldusreformi lõpuleviimiseks on ülioluline lahendada omavalitsuste rahastamise küsimus ja üle vaadata omavalitsuste ülesanded, andes neile rohkem pädevusi.

Valitsusjuht lisas, et juba koalitsioonileppe koostamisel novembris oli uue valitsusliidu seisukoht jätkata Eestile üliolulist reformi, kuid teha seda mitte formaalselt, üksnes elanikkonna arvu kriteeriumist lähtudes, vaid kaaludes iga ühendamisettepanekut eraldi. Ühtlasi avaldas peaminister lootust, et liitmata jäetud väiksemad kohalikud omavalitsused teevad naaberomavalitsustega tihedalt koostööd.

Seoti viimased lahtised otsad

Riigihalduse minister Jaak Aab selgitas, et varasemalt jäi valitsuses lahtiseks neli ühinemisettepanekut, mis saadeti piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks. Piirkondlikud komisjonid kaalusid ettepanekuid valitsuse seniste otsuste põhjal uuesti, ning leiti, et valitsus võiks kaaluda tehtud ühinemisettepanekutest loobumist. „Riigikohus ütles, et valitsusel on haldusreformi otsuseid tehes kaalutlusõigus, ning sellest oleme järjepidevalt ka lähtunud. Kogu protsessi jooksul on valitsus kõikide omavalitsuste puhul analüüsinud erinevaid argumente ja jõudnud pikalt ning põhjalikult kaalutledes tänaste otsusteni,“ tõdes Aab.

Eestis on praegu 213 KOV-i – 183 valda ja 30 linna. Pärast valitsuse otsuseid jääb Eesti haldusterritoriaalsele kaardile 79 kohalikku omavalitsust –  15 linna ja 64 valda. Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad kohalike omavalitsuste valimiste väljakuulutamise päeval.

Arvestatakse kohaliku rahvaga

Riigikogu liikme Siret Kotka-Repinski sõnul peegeldab valitsuse otsus rahva tahet. Lääne-Virumaa piirkonna juhatuse liikmena on Kotka-Repinski rõõmus, et valitsus ei otsustanud 5000 elaniku piiri püüdma minna, vaid lähtus reaalsest piirkondlikust olukorrast. „Ka Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatus oli pigem seisukohal, et tekiksid kaks eraldi omavalitsust,“ sõnas riigikogulane. „Omavalitsused korraldasid pärast Rahandusministeeriumist tulnud ühinemisettepanekut oma elanike hulgas küsitluse, mille tulemusena oldi kategooriliselt hiigelvalla loomise vastu,“ lisas Kotka-Repinski, kelle sõnul polnud kellegi huvides see, et tekiks suur Harjumaalt Ida-Virumaani ulatuv omavalitsus.

Tartumaal saavad eraldiseisvate omavalitsustena jätkata nii Luunja kui ka Nõo vald, kes kumbki ei täida 5000 elaniku kriteeriumit. Riigikogu liikme Toomas Pauri sõnul tuli valitsus kahele Tartumaa vallale vastu ning näitas, et haldusreform ei seisne ainult elanike arvus. „Nii Luunjal kui ka Nõol jäi 5000 elaniku kriteeriumist veidi puudu, kuid valitsus vaatas tehtavatele otsustele otsa sisuliselt ning otsustas ühinemisettepanekutest loobuda,“ märkis Paur, kelle sõnul oli haldusreformi puhul oluline, et iga ühinemisettepanekut vaadataks kui eraldiseisvat küsimust ning leitaks parim võimalik lahendus, mis aitab kaasa kohaliku elu arendamisele.

„Mul on hea meel, et riik sai selles küsimuses arvestada rahva tahtega, mis näitab meie riigi demokraatia tugevust,“ lisas Paur, kes avaldas tunnustust valitsuskoalitsioonile, kes on pidanud seoses haldusreformiga tegema mitmeid keerulisi otsuseid.

AIVAR JARNE, Kesknädal

Jaga |