![]() Nädala juubilar Herluf Bidstrup 95HUGO HIIBUS, 05. september 2007Taani kunstnik-humorist Herluf Bidstrup sündis 1912. aastal ja õppis Kopenhaageni Kunstiakadeemias (19311935). Töötas ajalehes "Socialdemokraten" (19351945) ja hiljem tegi kaastööd ajalehele "Land og Folk". Bidstrup oli Taani KP liige, sai 1964. a. rahvusvahelise Lenini rahupreemia ja 1974. a. valiti NSVL Kunstide Akadeemia auliikmeks. Tema populaarseid naljaraamatuid, mida vanema- ja keskealised mäletavad tänini, ilmus ka Eestis (1959 ja 1963). Kunstniku looming jaguneb kahte ajajärku. Algul sai näha tema poliitilisi karikatuure, kus nalja esineb märksa vähem. Neis on üldsõnalisust ja probleemide lihtsustamist. Ka ei löö neis omanäolisus välja nii tugevalt nagu teises loomeperioodis, mil ta esines humoristlike lühiseriaalidega. Siin alles lõi Bidstrupi anne särama. Just selles zhanris üllatab autori nägemisoskus ja fantaasia. Bidstrupi realistlik joonistuslaad võimaldab edasi anda tüpaazhi, ilmestust, poose, figuuri omapära, riietust jne. Kõik tema tegelased on meie keskelt, kõigile mõistetavad. Need leheküljelised seriaalid on nagu novellikesed, joonistatud imelakooniliselt ja täpselt. See eeldab suurt meistrit. Üks näide: pingil istub kustunud pilgul vanamehenäss; äkki löövad tal silmad särama! Pupillid liiguvad vasemalt paremale, et taas kustuda. Põhjus kaunid säärekesed läksid mööda. Nii naerab teravapilguline kunstnik meie nõrkuste üle, tehes seda mõnusa muhedusega. Bidstrupi looming ei vaja tõlget ta on mõistetav kõigile, ületades keelebarjääre. Tundsin Herluf Bidstrupi isiklikult. Istusime Moskvas mitmetes karikatuurivõistluste zhüriides koos. Bidstrup oli sirge rühi ja sirgejoonelise natuuriga. Alati korrektne, lipsu ja kaabuga, sarnanedes pigem diplomaadile kui kunstnikule. Oma töötamist vasakpoolses ajakirjanduses põhjendas ta sellega, et Taani suuremad päevalehed on rahameeste päka all ja ta ei saa nendes oma mõtteid vabalt avaldada. Loomeinimene aga peab teenima rahvast, olema vasakpoolse vaatega. Mulle tundus, et ametliku Moskva pealetükkivalt soe vastuvõtt ja potjomkinlus mõjutasid Bidstrupi arusaamu nõukogude sõnavabadusest ja demokraatiast. Ometi pidid paar jämedat selle rikkumise näidet ta silmad avama. Need juhtusid 1983. aastal, suurejooneliselt kavandatud rahvusvahelisel karikatuurinäitusel "Kindla rahu eest!", kuhu Bidstrup oli kutsutud zhürii esimeheks. Näituse avamine viibis juba üle tunni aja, kuid kedagi venimise põhjustest ei teavitatud. Mosfilmi" kaameramehed valmistusid juba järgmisele objektile minema, kui saali tormas üleriietes mees, kes sosistas näituse peaorganisaatorile Boriss Jefimovile midagi kõrva. Viimane tõusis püsti, vabandas ja avas näituse. Mõistagi ütlemata midagi hilinemise põhjuse kohta. Kui sõnajärg jõudis Bidstrupini, sosistas Jefimov omakorda taanlasele midagi kõrva. Bidstrup kohmetus pisut, siis aga kogus end ja tegi teatavaks zhürii otsuse: määrata esikoht võitleva Vietnami kunstnike kollektiivile. Nende töid näitusel pole, ka zhürii pole neid näinud. Kõnesolevad tööd olevat Moskvasse saadetud ja sinna ka jõudnud. Kuid kuhu? Otsitakse neid töid siiamaani, ja seetõttu näituse avamine hilines. Neid sõnu öeldes Bidstrup isegi punastas. Veel üks seik. Kritiseerimaks nõukoguliku karikatuuri kulunud sümboleid joonistasin karikatuuri, kus rahutuvi oli kujutatud lopsakate tissidega ja tema vastas olev tuumarakett vajunud longu nagu väsinud noku. See karikatuur meeldis kõigile korraldajatele, ka Bidstrupile. Sellele karikatuurile lubati peapreemia! Avamisel aga polnud sellest pildist jälgegi?! Vaikselt teatas Jefimov, et mingi NLKP Keskkomitee asjamees oli laekunud tööd üle kontrollinud ja minu töö kui pornograafilise ära keelanud. Põhjendusega: rahvas seda ei mõista! Keskkomitee seisukoht aga vaidlustamisele ei kuulunud. Jokk! "Ah, ka Taanis on kõrgetele kohtadele jõudnud inimesed, kes asja ei tunne," vabandas Bidstrup. Kahjuks ei saanud ma temaga hiljem sel teemal vestelda. Vahetasime aegade jooksul mõned postkaardid. 1988. aastal Herluf Bidstrup suri. Viimati muudetud: 05.09.2007
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |