Tallinn aitab - 10 000 eurot laste toiduabiks

SIRJE RATTUS, ajaleht Pealinn

Martinsoni sõnul said lisaeelarvest suvel lastele ja peredele toiduabi jagamiseks raha Tallinna perekeskus, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna sotsiaalkeskused ning Pirita, Mustamäe ja Nõmme linnaosavalitsused.

„Kui möödunud aastatel on olnud neid, kes pole toidupakki tahtnud, siis sel aastal ei olnud ühtegi last, kes oleks pakist loobunud," rääkis Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuse juht Sirje Pallo.

Tasuta supile tulevad lastega pered

Linnaosa toidupakk on mõeldud pikema aja jooksul kasutamiseks. Seepärast sisaldas see Pallo sõnul peamiselt selliseid toiduaineid, millel on pikem säilivusaeg: pudruhelbeid, jahu, õli, halvaad jms. Niisugused toidupakid jagatakse peredele ka augustis, kui laste päevakeskus pärast puhkust uksed taas lahti teeb.

Et pered on suvel suuremas hädas, kinnitas ka Eesti Punase Risti Tallinna sekretär Lilia Laul-Gontšarenko. „Suvel tulevad pered tihemini lastega abi saama," tõdes ta.

Tallinna Punane Rist jagab suppi koju kaasa sotsiaalhoolekande osakondadest saadavate talongide alusel. „Ei ole küll märgata, et suvel nõudlust vähem oleks," mainis Laul-Gontšarenko. „Pigem vastupidi - sotsiaalhoolekande osakonnad küsivad, kas me saaksime rohkem pakkuda. Aga paraku ei saa. Vahel mõni inimene tuleb ilma talongita - et ehk jääb suppi üle... Kahjuks väga tihti ei jää..."

Laul-Gontšarenko sõnul on eriti raskes seisus need pered, kus on lapsed. „Näiteks üks pere, kus mõlemad vanemad on töötud, ütles, et kui kooliajal nad said suppi omavahel jagada, ja laps sõi samal ajal koolilõunat, siis nüüd annavad nad supi pigem lapsele ja ise söövad mida juhtub," selgitas ta. „Hiljuti oli meil linnalaagris ka selline lugu, et pakkusime lastele lõunaks praadi ja magustoitu. Aga pärast sööki hakkas ühel poisil äkki hirmus halb. Helistasin vanematele ja küsisin, et millest see võis juhtuda - selgus, et pere söögilaual oli viimasel ajal olnud põhiliselt ainult leib ja vesi. Poisi organism ei suutnud laagri toiduportsuga lihtsalt toime tulla."

Hiljuti avaldas Statistikaamet kurvad arvud: 2011. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 41 700 last ehk 17% kõigist alla 18-aastastest; seejuures absoluutses ehk äärmuslikus vaesuses elas 23 000 last ehk ligi 9,5% kõikidest alla 18-aastastest.

Varjatud vaesus

Nõmme lastekaitseliidu esinaise Kärt Mere sõnul ei peegelda need arvud paraku täit reaalsust, sest abiorganisatsioonide vaatevälja on ilmunud uus sihtrühm - nn varjatud vaesed. „Need on enamasti noored väikesepalgalised lapsevanemad, kes käivad täiskohaga tööl, kuid kellel suurem osa palgarahast kulub kommunaalkulude ja laenude maksmiseks, et säilitada kodu, ning see kajastub ka laste söögilaual," selgitas Mere. „Sellised pered ei kvalifitseeru ametlikult toimetulekutoetuste saajateks, nende taotlusi ei rahuldata. Sageli ei proovigi nad neid toetusi saada, häbenedes oma olukorda ning kartes ametkondlikku bürokraatiat. Laste jaoks on see aga topeltmoraal."

Mere sõnul on lapsed kõige haavatavam sihtrühm, sest nemad ei saa enda abistamiseks suurt midagi ette võtta. „Aga vaesed lapsed kasvavad vaestes peredes, ja seega peame abistama tervet peret," nentis ta. „Vaesus on inimõiguste rikkumine ja mitte kellelgi pole sundi elada terve oma elu vaesuses."

[illustratsiooniks fotod Virgo Kruve blogist]

KIBE TÕDE (Tallinnas supiköögi avamise kuulutus)

UHKE VALE (peaminister kõnepuldis, millel silt „UHKE EESTI ÜLE!")

Jaga |