Hoiatuseks teistele

Tea Kirjanen,      17. september 2003


Meil moodustati korteriühistu 2001. aastal. Maksime osaühistu maksu 20 krooni ühe ruutmeetri eest. Organiseeriti koosolek, kus oli kohal ka jurist. Valiti kibekiiresti ühistu juhataja ja pearaamatupidaja, kes olid alles majja elama asunud, majarahvale täiesti tundmatud isikud. Pärast selgus, et ühistu juhatajaks sai juristi sugulane. Juhatuse aruanne 2001. aasta kohta esitati suuliselt. Maksame maja hooldustasu 4 krooni ruutmeetri eest ja ramonditasu samapalju. Hakkasime 2003. a alguses nõudma, et aruanne esitataks igale korterile kirjalikult. Siis alles läks sagimiseks, sest kukuti paaniliselt dokumente otsima. Juhatuse tööga ei olnud rahul 30 perekonda. Moodustasime initsiatiivgrupi ja nõudsime näha teostatud tööde dokumente, mida meile muidugi ei näidatud. Koosolekule nad ise enam ei tulnud, maad kuulama saadeti küll pojad, emad või õed. Peagi märkasime, et pearaamatupidaja hakkas järsku väga hästi elama. Kõigepealt tellis enda ja poja korteritele pakettaknad, siis pesumasina, uue pliidi, lasi remondimehel korteris euroremondi teha. See kõik tekitas meis kahtlust.
Lõpuks esitati aruanne 2002. a kohta alles 7. mail 2003. Selgus, et ära on raisatud 1 340 726 krooni. Sealjuures on Sampo pangast võetud laenu 600 000 krooni 10 aastaks intressiga 11%, tänu millele maksab nüüd iga korter üle 100 krooni iga kuu üüri rohkem.
Aruandes on kirjas, et firma Vallest (Pae 21) tegi katuse 635 670 krooni eest ilma vihmaveetorudeta ja odava plekiga. Huvitav, kas selline summa on ka maksuametile deklareeritud? Suured summad olid makstud firmale Mimino, kes meie arvates on juba kaks aastat tagasi tegevuse lõpetanud. Ümberkaudsed majad on aga oma katused peale saanud 300 000 krooni eest.
Kuna selle juhatuse volitusteaeg sai täis, valisime uue juhatuse. Selle otsuse tühistas millegipärast kohtunik Kaid Trans. Ei tea, kas ta on juhuslikult samanimeline või juhatuse esinaise sugulane, kelle neiupõlvenimi oli sama.
Oleme nördinud, sest kõik tööd on tehtud väga lohakalt. Uksed on hirmsad, kanalisatsioonitorud vahetati, kuid augud jäeti nii, nagu need olid, tehku me ise korda. Iga juhtum on tõestatav, kuid keegi ei anna meile andmeid kätte. Meie, pensionärid, oleme aga sedavõrd vaesed, et meil ei ole raha audiitori või advokaadi palkamiseks. Paljalt meie maja nägeminegi tõestaks, et sellele ei ole mingil moel 1,5-miljonilist remonti tehtud.
Me ei tea, millega tegeleb Korteriühistute Liit, kuid seal meid igatahes jutule ei võetud. Kas majanduspolitsei aitaks meid selles asjas? Või on need summad selleks liialt väikesed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)