Avalik kiri Eesti Vabariigi peaministrile

Heiki Kortspärn,      28. juuli 2004


Austet toimetus!
Kui vajan abi, pöördun ikka ja jälle Kesknädala poole, sest "sõltumatu" ja "erakondadeväline" Postimees ei pidanud vajalikuks avaldada nn teise Eesti esindaja avalikku kirja peaministrile.
Mida arvab ja kuidas otsustab Kesknädal?
Toimetuserahvale edu soovides ja lugupidamisega
Heiki Kortspärn Kambjast

Härra peaminister!

Enne Euroopa Liiduga ühinemist jagasite koos koalitsioonipoliitikutega lubadusi, et pärast liitumist vähenevad pinged suhtlemisel Venemaaga ning Venemaa ei saa oma tahtmist enam jõupositsioonilt peale suruda. Kahjuks aga on tegelikkuses täide läinud Eesti patriootide õigeaegsed hoiatused: Venemaa on järsult aktiviseerinud otseseid rünnakuid Eesti (ja ka Läti) vastu ning peab konsultatsioone ja läbirääkimisi ELi (suur)riikidega Eestist üle või mööda astudes.
Kui Venemaa on ajanud nii sise- kui välispoliitiliselt Eestit ja Lätit süüdistavat poliitikat, siis Eesti poliitika on olnud kahepalgeline: üks pool (arglik, alandlik ja leplik) välisilmaga suhtlemiseks ning teine (pseudopatriootlik, õigustusi otsiv või suisa valelik) oma rahva rahustamiseks.
Mõned näited:
14.04.2004 – Venemaa välisminister Sergei Lavrov tõstatas Dublinis järjekordselt Läti ja Eesti venekeelse elanikkonna õiguste teema. Eesti vaikis nagu tavaliselt, kodustele aga seletas, et tuleb olla tasakaalukas ja äraootav.
27.04.2004 – Euroopa Komisjoni president Romano Prodi pakkus Moskvale 2007. aastaks viisavabadust Venemaa ja ELi vahel. Samal ajal lepiti kokku, et baltivenelaste teema jääb vaatluse alla ja lahendusi ootama. Meile seletati, et Prodi avaldas kõigest isiklikku arvamust ning siinsete muulaste õigustega on kõik korras.
21.05.2004 – Kohtumisel Valgas nõudsite Teie ja Läti ekspeaminister Einars Repse Venemaalt okupatsiooniaegsete kuritegude avalikku tunnistamist ning kahjutasu tehtud ülekohtu eest. Sellele populistlikule üleskutsele vastas Vene välisministeerium nii: "Vastavalt Venemaa ja Eesti vahel sõlmitud relvajõudude väljaviimise leppe kaheksandale sättele peetakse kõiki rahalisi, varalisi ja muid pretensioone, mis on seotud vägede paiknemisega Eesti territooriumil, täielikult lahendatuks."
27.05.2004 – Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Alvaro Gil-Robles teatas Moskvas, et on külastanud Lätit ja Eestit ning on koostanud selgesõnalised soovitused Lätile ja Eestile vene vähemuste kõigi õiguste tagamiseks. Miks eesti rahvas tänaseni nendest selgesõnalistest soovitustest midagi ei tea?
29.06.2004 – Kohtumisel Balti riikide ajakirjanikega teatas Vene julgeolekunõukogu sekretär Igor Ivanov, et Venemaa ja Balti riikide suhete põhiprobleem pole seotud vastastikuse ohuga julgeolekule, vaid inimõiguste küsimusega.
07.07.2004 –Venemaa survel võttis OSCE parlamentaarne assamblee täiendava päevakorrapunktina arutlusele Eesti ja Läti rahvusvähemusi puudutava resolutsiooniprojekti. Lõppteksti pealkirjast(!) sõna "Eesti" väljajätmist aga peeti siin meie (välis)poliitika suureks võiduks!
13.07.2004 – Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov teatas Londonis, et Eesti ja Läti on ohuks Euroopa stabiilsusele, kuna nendes riikides ei järgita üldtunnustatud demokraatianorme ja inimõigusi. Venemaa asetas Eesti paariariigi seisusesse, kuid Eesti vaikis. Nagu ikka. Kohapeal aga on asutud rahva valuläve kompama ning Venemaale järeleandmiste võimalusi vaagima ...

Härra peaminister!

Eelpooltoodut arvestades küsin:
1. Milliseid üldtunnustatud demokraatianorme ja inimõigusi Eestis rikutakse?
2. Kas ja millisel määral kavatseb Eesti Venemaa nõudmisi rahuldada?
3. Mäletatavasti ütles üks Teie eelkäijatest ühepoolselt lahti Tartu rahulepingust, et meie taasiseseisvumisel Eesti osavõtuta mahamärgitud uus riigipiir ikka "seaduslik" ja Venemaale meele järele oleks. Kas 1994. aastal Eesti põhiseadust rikkudes sõlmitud Eesti-Vene vahelised juulilepped on jõus või on Eesti nendest ühepoolselt lahti öelnud, et võtsite õiguse oma rahvast lollitades Venemaalt kahjutasu nõudma hakata?
4. Kuidas seletate tõsiasja, et Läänes respekteeritakse järjest rohkem Vene arusaama, et Eesti astus omal ajal NLiitu vabatahtlikult ning kõik varem ja hiljem juhtunu on mitmete dokumentidega kenasti kaetud?
5. Põhikooli ja gümnaasiumi seadus ütleb, et 2007. aastal algab üleminek eestikeelsele õppele muukeelsetes riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides. Kuna põhiline ja otsustav ettevalmistustöö tuleb ära teha Teie võimuloleku ajal, siis kas võtate endale vastutuse selle seaduse täitmise või täitmatajätmise eest?
6. Kui Venemaal pole õigus, siis miks paljud varem meie suhtes sõbralikult käitunud riigid ELis ja OSCEs Eestile selja on pööranud?
7. Mida kavatsete ette võtta, et Eesti Vabariiki tema põliselanike kestmajäämist ohustavast olukorrast välja tuua?
Ammendavate vastuste eest ette tänades

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)