2006. aasta: võimuliidult sotsiaalse kaitse riigieelarve

MARIKA TUUS,      23. november 2005


Inimesed ootavad poliitikutelt suuremat hoolivust ja tähelepanu igapäevelu valukohtade lahendamisel. Samas pole Eestis läbi aegade võimutüüri juures olnud valdavalt parempoolsed koalitsioonid rahva sotsiaalseid vajadusi aga mõista tahtnud. Uus võimuliit, kuhu kuulub Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond, on võtnud teistsuguse kursi.

Võib kindlalt väita, et 2006. aasta riigieelarve, mis on ju Riigikogus tähtsaim aastadokument, on taasiseseisvumise aja kõige enam sotsiaalseid väärtusi arvestav. Kogunisti 8-miljardilise kasvuga eelarvest läheb pea pool sotsiaalsele kaitsele ja inimeste heaolu tõusule.

Pensionitõus ennekõike
Tänane valitsusliit on seadnud eesmärgiks keskmise pensioni ennakkasvu palgaga võrreldes, sest eakatel ei ole aega oodata. Nii moodustabki pensionitõus 2006. aasta eelarve kasvust ligi viiendiku. Lisaks tavapärastele sotsiaalmaksu laekumistele eraldasime esmakordselt muude maksutulude arvelt pensionikindlustuse reservide täiendamiseks veel 100 miljonit krooni lisaks. Ikka selleks, et ka aeglasema majanduskasvu aastatel oleks pensionitõusuks raha võtta.
Nagu varemgi öeldud, tõuseb pension aprilliks 3008 kroonini. Aga see oli Keskerakonna põhitingimus valitsusliitu astumiseks, millest poleks me mingil juhul taganetud.
Eelarvega suurendatakse iga sündinud lapse kohta sünnitoetust 5000 kroonini (praegu esimese lapse puhul 3750 krooni ja 3000 krooni järgmiste laste kohta). Samuti pikendatakse vanemahüvitise maksmist 14 kuuni.
Tõsi, Keskerakond ei pea õigeks eelmise valitsuse kehtestatud diferentseeritud vanemapalka, et üks ema saab lapse kasvatamise eest kuus paari tuhande krooni ringis ja teine ligi paarkümmend tuhat. Meie pooldame võrdset vanemapalka, ent Reformierakonna kui koalitsioonipartneri eelistus on just selline.
Laste vaesuse vähendamiseks tõstame ka paljulapseliste perede kvartali- ja lastetoetusi. Nii kahekordistub jaanuarist kolmelapseliste perede kvartalitoetus 150 kroonilt 300 kroonile lapse kohta kvartalis. Nelja- ja enamlapseliste perede kvartalitoetus tõuseb 375 kroonilt 450 kroonile. Selliste toetustega saame aidata võimalikult paljusid peresid.
Lapsendamistoetus kasvab 5000 kroonini. 7- ja enamlapselise pere vanema toetust makstakse endiselt 2520 krooni kuus. Need pered, kus on vähemalt kaks last, on vabastatud maksuvaba miinimumi ulatuses tulumaksust. Võib julgelt öelda, et nii järsku kasvu pole eelnevatel aastatel olnud.
Märkimisväärne on edasiminek puuetega inimeste abistamiseks. Nii on riik eraldanud rehabilitatsiooniteenuse tarvis 10 miljonit enam kui sel aastal. Samas said puuetega inimesed ka tänavuse lisaeelarvega töövõime taastusrahadeks 6,5 miljonit juurde.
Ja ligilähedastes suurusjärkudes on raha juurde tulemas proteesideks ja tehnilisteks abivahenditeks. Arvatavasti leiame raha juurde ka puuetega laste toetusteks, milleks saime taotluspalve alles paari nädala eest. Eelarve pole ju veel tänasega päris lukku löödud.
Puuetega inimeste tööle aitamiseks on aga seadusega vastu võetud terve abinõude pakett, mille tarvis on riigieelarvest eraldatud järgmiseks aastaks 6 miljonit krooni.

Kutseharidus uuele tasemele, tasuta koolitoit
Kindlasti on järgmise aasta märksõnadeks tasuta koolitoit ja kutseharidus. 2006. aasta eelarvesse on planeeritud täiendavad vahendid pedagoogide palgavahendite kasvuks summas 153 miljonit krooni kokku. Arvestuste kohaselt võimaldavad eraldatud rahad viia pedagoogide miinimumpalga 7000 kroonini.
Alates jaanuarist tagatakse tasuta koolilõuna kõikidele põhikooli õpilastele, septembrist saavad tasuta koolitoitu põhikoolijärgsed kutseõpilased. Haridusvaldkonnaga seotud kulud moodustavad 11,5% ja kasv võrreldes tänavusega on 12,4%. Tegevusvaldkondade lõikes kasvavadki enam kulutused kutseharidusse – üle 23%, kuna just see valdkond on aastaid olnud vaeslapse osas. Valitsusliit kavandab viia kolme aastaga kutsehariduse rahastamise uuele tasemele. Kutseõpetajate palgad kasvavad üle 10%.
Loodame tõesti, et kavandatavad meetmed aitavad parandada kutsehariduse mainet õppurite, lastevanemate ja pedagoogide seas. Res Publica tühikargamist õpetajate palkade ümber ja ööistungit ei saa ju ükski inimene tõsiselt võtta, sest lubadustest „heale õpetajale topeltpalk" ja „ XX sajandi kool" ei teinud äraostmatud võimule saades enam üldse välja. Häda pärast leiti palgarahaks 2% juurde. Alles koalitsioonipartnerite survel oli respublikaanist eksrahandusminister Veskimägi sunnitud õpetajate palgatõusuks raha juurde panema ja õpetajate palku tõstma.
Ent 10%-line palgakasv on ees ka kultuuritöötajatel. Kulud teadus- ja arendustegevusele suurenevad pea 20%. Ravikindlustuse eelarve kosub järgmisel aastal koguni 1,3 miljardi krooni võrra, kasvades seega 18,4%.
Marko Pomerantsi arstide ja õdedega sõlmitud katteta palgatõusu lepingutele leiti seekord ka reaalne raha peale. See tähendab, et palgakokkulepped saavad täidetud.
Tõusevad ravikindlustuskulud, eraldised kiirabile ning ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi tarvis, eraldised haiglavõrgu arenguks, samuti aidsi, vähiennetuse ja -ravi raha.
Tähtsaim aga on see, et kuu aega tagasi tegi haigekassa nõukogu otsuse, et 400 miljonit ülelaekunud raha suunatakse ravijuhtude juurdeostmiseks. Teiste sõnadega öeldult saame selle rahaga hakata ravijärjekordi vähendama. Raha jaotatakse kolme aasta peale.
Kindlasti on tervishoid ühe kiirema kasvuga valdkond üldse. Samas aga peab tõdema, meditsiinis kasvavad hinnad kiiremini kui Eestis tervikuna. Seega tuleb tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks lisavahendeid veelgi juurde leida. Keskerakonna volikogu tervishoiu- ja sotsiaalkomisjon ei poolda patsiendi omaosaluse tõstmist, mis on juba niigi kõrge. Näeme, et riik peaks tervishoius oma vastutust tõstma.

Tee-ehitus kahekordistub
Hea on tõdeda, et kui Juhan Partsi valitsemise ajal oli munitsipaalehituste rea peal ümmargune null ehk teisisõnu ehitus peatati, siis nii selle aasta lisa- kui järgmise aasta eelarvega antakse selleks pea 100 miljonit krooni.
260 miljoni võrra suurenevad eraldised ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Teehoiu rahastamiseks ette nähtud summa suureneb koguni 349 miljonit krooni. Kahekordistub just kohalikele omavalitsustele suunatud teeraha. Keskkonnakaitseks eraldatakse raha 8,9% enam kui mullu. Põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste maht kasvab ligi 33%, kusjuures riigituludest väljamakstavad toetused kasvavad 64%. Euroopa Liidust makstava osa kasv on 16% ringis. Eks mäletame ka neid Laari ja sotside isamaalise valitsuse aegu, mil põllumajandustoetused kahekordselt kukkusid.
Kindlasti on Eesti arengu võtmeküsimuseks kohalike omavalitsuste tugevdamine, nende iseseisvuse ja tulubaasi tõstmine. Selleks on suurendatud kohalike omavalitsuste tasandusfondi ning kohalike omavalitsusüksuste tulumaksu laekumisi. Ja jälle võib öelda, et kohalike omavalitsuste ressurss kasvab rohkem kui kunagi enne.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on eraldi vahendid raudtee-, õhu- ja veetranspordi ning bussiliikluse toetamiseks. Arvestatud on kütusehinna kallinemisega.
Valitsuse reservi sees on kavandatud nn üleliigsete laovarude, suhkru, aga ka teiste toiduainete võimalikuks trahvi katteks 250 miljonit krooni. On lähtutud arvestusest, et maksimaalne võimalik nõudesuurus ulatub veidi alla miljardi krooni. Teatavasti on Euroopa Komisjoni määruses antud võimalus seda summat ajatada neljale aastale ehk siis üks neljandik miljardist on 250 miljonit krooni. See on maksimumnõue, mis võidakse esitada 2006. aasta lõpus. Aga summa planeerimist sellises mahus on siiski vaja teha. Nii kahju, kui see ka ei ole, on eelmine valitsus meile sellised trahvid pärandanud.
Kokkuvõttes võib öelda, et see eelarve ei ole keskendunud mingi ühe huvirühma palgatõusule, kuigi poliitiliselt annaks see hääli ja oleks kavalgi. On püütud tasakaalukalt arendada kõiki valdkondi. Pensionärid on eelisolukorras aga sellepärast, et aastaid on võetud just nende arvelt. Ja tähtis on seegi, et eelarve on tehtud ülejäägiga ja toimub säästmine, nagu ühes heas majapidamises ikka.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)