Euroopa Liit vajab Ida-Euroopat, mitte vastupidi

TÕNU TÕNSO,      16. juuli 2003




Euroopa Liit vajab Ida-Euroopast vaid kolme asja: tarbijaid, odavat tööjõudu ja maavarasid. Samuti on Venemaa liitmine Euroopa Liiduga liidule elu ja surma küsimus.

Enn Eesmaa kirjutas 18. juuni Kesknädalas, et "ometi on euroliit meidki juba märkimisväärselt aidanud. Rahandusministeeriumi viimastel andmetel oleme viimase kümne aastaga saanud euroliidult PHARE, ISPA, SAPARDi ja veel mitmete programmide kaudu abi aukartustäratavad 5,7 miljardit krooni. Ainuüksi liitumiseelset toetust on aga oodata veel tubli miljardi krooni jagu".

Võrdleme Eesti Vabariigi üldeksporti ELi maadesse üldimpordiga ELi maadest
Võtame ajavahemiku 1993-2002. Andmed on toodud järjekorras (aasta, eksport, import, puudujääk). Rahaühikuks on miljon Eesti krooni.

Kokku ajavahemikul 1993. a jaanuarist - 2002. a detsembri lõpuni:
- Eksport Euroopa Liidu maadesse: 215 481,4 miljonit, s.o umbes 215,5 miljardit krooni.
- Import Euroopa Liidu maadest: 311 839,2 miljonit, s.o umbes 311,8 miljardit krooni.
Eksport on impordist väiksem seega 93 041,6 miljoni, s.o umbes 93,0 miljardi krooni võrra. Näeme et "eduka eurointegratsiooniprotsessiga" paralleelselt on oluliselt kasvanud EV kaubandusbilansi defitsiit kaubavahetuses ELi maadega. Põhjus on lihtne - Eesti pole käitunud riigina ja on võtnud vastu endale kahjulikke otsuseid, mis on hävinud meie põllumajanduse ja tööstuse. Negatiivse kaubandusbilansi tulemusena on paratamatult läinud Eesti Vabariigi ja meie ettevõtjate varad välisomandisse.
Kui võrdleme Eesmaa nimetatud 5,7 miljardit krooni euroabi meie väliskaubandusbilansi defitsiidiga ELi maadega 93,0 miljardit krooni, siis veendume taas, et tasuta lõunasööke ei ole.

Meid on ELile vaja peamiselt kolmel põhjusel:
1) Euroopa Liit on protektsionistlik tolliliit, mille konkurentsivõime jääb alla Kagu-Aasiale, Hiinale ja USAle. Ida-Euroopast loodetakse, et tõmmates nad tolliliidu sisse, õnnestub nad muuta ahvtarbijateks, kes on sunnitud kehva kvaliteediga suhteliselt kalli eurokauba ära ostma.
2) Demograafilises kollapsis vaevlev Euroopa Liit on muutumas pensionäride seegiks ja vajab hädasti odavat tööjõudu, kes hakkaks nende vanurite siibreid välja vedama. Sellisteks töödeks sobivad paremini kristlased ja indogermaalased, kes on keeleliselt ja kultuuriliselt lähedasemad kui muhameedlased.
3) Ida-Euroopa maades on loodus ja maavarad Lääne-Euroopast paremini säilinud. Seetõttu oleme neile hea, lähedane ja odav toorainebaas. Eestis ei ole küll naftat nagu Lätis ja Leedus, meil on aga metsa, turvast ja mõningaid kaevandatavaid maavarasid.
Muide, kõik kolm punkti kehtivad Eestist veel kindlamini suure Venemaa puhul! Venemaa tarbijaturu, maavarade ja tööjõu liitmine Euroopa Liiduga on liidule elu ja surma küsimus. Ilma Venemaa turu, nafta ja gaasita, ilma Venemaa odava tööjõuta võib EL lugeda end konkurentsis Kagu-Aasia, Hiina ja USAga lootusetuks kaotajaks.
Ei maksa rääkida, et Venemaa on ebademokraatlik. Riikidel ja riigiülestel moodustistel (EL) ei ole põhimõtteid, vaid ainult huvid. Huvide nimel tehakse aktiivset koostööd. Selles koostöös on Venemaa huvid Euroopa Liidule palju tähtsamad mingite Balti riikide huvidest. EL on ju pigistanud silmad kinni ja de fakto ei näe genotsiidi Tshetsheenias.

P.S. Muide, väliskaubandusbilanss kogu ülejäänud maailmaga on Eesti Vabariigil veel hullemini paigast ära kui ELiga. Ajavahemikul 1993-2002 oli Eesti eksport impordist väiksem 155 miljardi krooni võrra, kusjuures kaubandusbilansi puudujääk oli esimestel aastatel veel suhteliselt väike, kuid 2000. aastal lisandus juba 20,9 miljardit krooni, 2001. aastal 21,2 miljardit krooni ning 2002. a juba 25,3 miljardit krooni. Seega kiidetud 5,7 miljardit euroabi tuleb võrrelda sadade miljarditega, mis samal ajal on EV negatiivse kaubandusbilansi tõttu välja voolanud. Paraku olen veendunud, et ka suur osa 5,7 abimiljardist on juba ammu abiandja kätte tagasi liikunud. Me oleme selle abiraha eest sunnitud neilt ostma kallist konsultatsiooniteenust, nende masinaid ning seadmeid, mis ei pruugi meile olla kõige soodsama hinna ning kvaliteedi suhtega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)