Hungerburg ehk Narva-Jõesuu ootab külastajaid

RALF R. PARVE, JAANUS KÕRV,      05. juuli 2006


1870. aastal avati Tallinna–Peterburi raudtee ning kalurikülast sai tosina aastaga Eesti, Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mis teenis välja isegi hinnangu "Põhjamaa Riviera".
Tänast Narva-Jõesuud tutvustas Kesknädalale abilinnapea Kalle Merilai.

Narva-Jõesuu laiub 11,5 ruutkilomeetril – ta on veidi suurem kui Jõhvi. Siin on 3040 elanikku, kuid kaunil suvepäeva võib rannas olla kuni 16 000 suvemõnunautijat; 5000–6000 suvitajat on siin tavaline. Elanikest on eestlasi vaid 14%. Tööpuudus on väike, sest kauplused, 47 teenindusettevõtet ning pansionaadid, hotellid ja külalistemajad vajavad töökäsi. Narvagi oma töökohtadega on kõigest 12 kilomeetri kaugusel.
Liivaranda on kuni 13 kilomeetrit, sellest 7,5 kilomeetrit jääb linna piiresse.

"Valentina, Valentina..."

Oli kunagi selline laul naiskosmonaut Tereshkovast. Ent Narva-Jõesuus on sellise nimega pansionaat-hotell, mida peavad juba kümme aastat ema ja tütar – Valentina ja Alina Zhuravljova.
Kahel krundil asuvad vanadest majadest taastatud ja samas stiilis uusehitistes külalistemajad, saun, söögikoht, tenniseväljak, kauni muruga siseõued.
2000. aastal lendas „Valentina" omanik Valentina USA-st koju samas lennukis president Lennart Merega.. 20. septembril 2000 tuli Meri Narva-Jõesuust läbi sõites oma kunagisele reisikaaslasele ootamatult külla. Väidetavalt vaid kümneminutisele kohvile, kuid kui istuti lauda, jätkus ingliskeelset jutlemist kauemaks. Pool tundi läks kui lennates.
Seda kohtumist meenutavad raamitud värvifotod pansionaadi söögiruumi seinal.
Pansionaadis vabu kohti tavaliselt pole. Siin suvitavad püsikunded nii Skandinaavia riikidest kui ka Saksamaalt.

Narva-Jõesuu imelised ehitised

Kinnisvarahinnad pidid selles fantastilises rannalinnas juba lähenema Tallinna omadele. Majakrunt 2–3 miljoni krooni eest on hästi kätte saadud, kuid leidub ka 10-miljonilisi mereäärseid maatükke.
Uusarhitektuur on hästi kirev. Põnevad ja maitsekad majad vahelduvad Tallinna lähistelt juba tuttavaks saanud "lollidemaa" üüratute rajatistega. Õnneks see ehitusajastu on ka Narva-Jõesuus juba möödumas. Meiesugustele jääb muidugi mõistmatuks, miks peaks pisiperega rikkur nii pirakas hoones ringi uitama ja külmade tulekul raiskama küttele hiigelsummasid. Ameerika miljonäridel on, filmimuljete põhjal otsustades, sedalaadi villades teenijannad, teenrid ja aednikud, ent meiekandis peab seda rolli kandma rikkuri õnnetu naine. Ent tavainimene ilmselt kõigest sellest aru ei saagi. Nagu sellestki, miks on valmis ehitatud Tartu Ülikooli meenutava mitmesambalise sissepääsuga antiik- ja staliniaja arhitektuuriline ristsugutis.

Mõni aasta tagasi Narva-Jõesuud külastades jäi mulje, et nõukogudeaegsete hiiglaslike puhkekompleksidega pole muud teha kui need lammutada. Õnneks on aga nüüd välja ilmunud investorid, kel on renoveerimiskavu ja ostutaotlusi. Linn läheb tõusuteed.

Punane kukk armastab ajaloolisi suvilaid

Narva-Jõesuus on säilinud sajandivanuseid puitpitsilisi suvilaid, ent kummalisel kombel süttivad need justkui iseenesest. Kuna murelik abilinnapea asja kommenteerida ei soovinud, tuli mul endal fantaasia tööle panna.
Asja olemus on selline: keegi soovib osta krunti, millel asub ajalooline suvila. Krunt koos hoonega võib maksta oma 6 miljonit krooni. Lisanduvad muinsuskaitseameti eeskirjad ja nõudmised – ajaloolisele ehitisele ei tohi midagi juurde ehitada ega ära võtta. Kulutused on üsnagi suured ja vana restaureerimine tuleb tunduvalt kallim kui uue püstitamine. Siis juhtubki, et ajaloolise väärtusega hoonet külastab ei-tea-kust kohale lennanud punane kukk. Vana maja põleb maha, ja otsekohe tõuseb 6-miljonilise krundi hind kümnele miljonile. Kusjuures nüüd võib sinna ehitada kasvõi pilvelõhkuja.
Sihuke ketserlik mõte tuli pähe seejärel, kui kuulsin, et just eelmisel päeval oli üks puitpitsiline suvila maha põlenud...
Praegu on Narva-Jõesuus müügil ajalooline ja kaunis nn Pantelejevi maja, mis maksis kunagi 120 000 krooni, nüüd aga miljoneid. Seda on tublisti restaureeritud ning uut omanikku oodates konserveeritud.

Kuursaal taastatakse

Ajalooline kuursaali hoone on õnnetu saatusega. Varemetes on see seisnud aastaid ning ka omanikud on pidevalt vaheldunud. Viimane neist jõudis korda teha katuse ja taastada katusekuplid, seejärel aga puhkes tulekahju. Paar aastat tagasi ostis linn kuursaali tagasi. Taas läks kunagine kaunis ehitis müüki, kusjuures ei müüdud põrsast kotis – ostja oli teadlik muinsuskaitseameti ettekirjutustest.
Mullu mais ostiski kuursaalihoone enampakkumisel OÜ Navesco. Nii saabki lõpuks hakata taastama hoonet, mis on Narva-Jõesuu üks tähtsamaid turismiobjekte. Rekonstrueerimine, millesse firma kohustub investeerima ligi 50 miljonit krooni, peaks lõppema 2010. aasta kevadel. Tänavu tegeleb firma hoonealuse maa erastamise ja projekteerimistöödega; selleks kulub umbes miljon krooni. Rekonstrueerimist on kavas alustada 2007. aasta kevadel. Investorite hulka kuulub ka AS-i Silmet Grupp nõukogu esimees Tiit Vähi.
Teatavasti oli see 19. sajandi arhitektuurimälestis enne sõda kuurordikeskus – seal asusid hotell ja restoran, aga ka klaaskupliga vastuvõtusaal, raamatukogu ning piljardi- ja keeglisaal. Kuursaali ümbritses uhke koobaste ja lehtlatega metsapark. Nii Navesco kui ka linn kavatsevad üheskoos hakata pargiala eest hoolt kandma.

Tulevik on optimistlik

Narva-Jõesuus on alus pandud suurtele plaanidele.
Jahisadama juures, kus mõnesaja meetri kauguselt paistavad Vene piirivalvurite vaatetornid, lüüakse järgmisel kevadel kopp maasse – sinna kerkib kuni kümnekorruseline hoone, kuhu tulevad spaahotell, piirivalve- ja tolliruumid, paadikuurid, purjetamiskool, tankla maa- ja meresõidukitele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)