Anname kohalikele omavalitsustele nende raha tagasi! 2.

Sarapuu: Ega neid õigusakte väga palju ei ole, kus saaksime väga selgelt vaadata, milline on riigi poolt antud ülesanne kohalikule omavalitsusele ja milline on kohaliku omavalitsuse enda ülesanne.

Aga räägime natuke nendest kihtidest. Kõigepealt, eks üksikisiku tulumaksuosa vähendamise puhul esimene küsimus tekkis kindlasti lasteaedadega. Nähti ju ette ka seda, et ei pea enam laste vanus olema selline, nagu ta siiamaani oli, et see jäetakse kohaliku omavalitsuse reguleerida. Samamoodi lasteaiakasvatajate või õpetajate palgad. Muidugi ka spordiga seotud kulutused, mis justkui selle 11,93 vähendamisel pidi jääma tegemata.

Miks on see küsimus mitmekihiline? Sest katsugu siis see omavalitsuse volikogu nüüd ütelda oma inimestele, et ei, me sporti ei toeta, ei, me ei taha sõimerühmi, ei, me arvame, et lasteaiaõpetajate palgad võiksid olla palju väiksemad. Tuleb ju küsimus, et ega omavalitsused saa väga täpselt ajada sõrmega rida ja ütelda, et ei, see ei ole meie küsimus ja pöörduge riigi poole. Kuidas ja kelle kaudu inimene riigi poole peaks pöörduma? Tema jaoks on ikka kohalik omavalitsus kõige tähtsam.

Teine kiht puudutab niisuguseid eraldisi, mida omavalitsused said, näiteks võtame, aktsiisidest. Võtame teederaha. Kui ikkagi 15%-lt on vähenenud see tänaseks 5%-le, siis on omavalitsustel üsna keeruline teedeküsimusega hakkama saada. Kui näiteks vahepeal, kui see protsent oli 15 aktsiisist, oli nii, et omavalitsusjuhid ütlesid, et nüüd esimest korda üle hulga aja saame lahendada teede remondi küsimusi, siis nüüd on olukord täiesti vastupidine.

Üsna raske on omavalitsustel praegu ka omaosalust katta, kui see puudutab europrojekte. Kui me kõik need kihid kokku paneme, siis 11,93 vähendamine 11,4-le on üsna tõsiselt ja valusalt tabanud omavalitsuste kõiki valdkondi. Ma ei julgegi öelda, et kui täna küsida omavalitsusjuhi käest, mis on tema jaoks kõige valusamini löönud või mis on vähem valusalt löönud, siis mida ta vastaks - sellele küsimusele ongi päris raske vastata. Lihtne vastus oleks kokkuvõtlikult see, et praktiliselt kõiki eluvaldkondi.

Jaak Aab: Omavalitsused peavad elama siiski pikema etteplaneerimise tingimustes ja tegelikult kõik planeeringud arutatakse avalikult läbi ja kehtestatakse kohalike omavalitsuste volikogude poolt. Samas, kui riik vähendas nii tulubaasi kui eraldisi, siis mida on see kaasa toonud omavalitsuse praktilises elus, volikogu otsustes ja milliseid õigusi või võimalusi omavalitsustel üldse on, et tulubaasi vähendamist kas või kuidagi kompenseerida?

Sarapuu: Kui eelmise aasta 1. aprillist vähendati omavalitsuste tulubaasi, siis tõsi, omavalitsused ei olnud sellega üldse arvestanud ja minu poole pöördusid väga paljud omavalitsusjuhid, kes ütlesid, et tegemist on aprillinaljaga, sest eelarved olid vastu võetud. Väga paljud lepingud olid sõlmitud. Kohe tekkis küsimus, et mis nende lepingutega ette võtta. Rõhutasin siin kõigepealt, et omavalitsused on arvestanud, et neil on iseseisev tulubaas, millega peab ise hakkama saama. Ja kui nüüd on olukord selline, et volikogud võtavad vastu arengukavad ja investeerimisotsused, linnapead ja vallavanemad on väga tragid ja tublid, tahavad kõike seda ellu viia, siis ma ei kujuta küll ette, mida teha, kui ühel päeval öeldakse (ja nii see juhtus 1. aprillil eelmisel aastal), et ei, teie sellist raha enam ei saa, teie tulubaas on vähenenud.

Siis ongi küsimus volikogu autonoomias, samamoodi selles, et kuidas sa oma inimestele otsa vaatad. Millised lahendused nüüd on?

Eks me siin oleme nüüd neid lahendusi näinud ja kui me eelnevalt arutasime siin ühte teist eelnõu, mille number oli 774 SE, siis seal ju väga jõhkralt sekkuti ka sellesse, et kui omavalitsuste volikogu võttis vastu otsuse (ja mis tal muud üle jäi) kehtestada lubatud määral ja lubatud olekus kohalik maks, siis täna me ütleme, et ei, ka see enam ei kehti!

Ehk näiteks, kui ma ise oleksin volikogu liikmete asemel, siis tekib küll küsimus, et milliseid otsuseid sa vastu võtta saad, kui Riigikogu saalis need otsused muudetakse või kui Riigikogu saalis tehakse Tallinna linnavolikogu või kui siin ainult mõeldakse selle peale, kuidas Tallinna volikogu otsuseid pärssida?

Muuseas, küsin vastu, et võib-olla peaksime Harku volikogu küsimusi ka arutama, sellepärast et Harku volikogul on müügimaks. Nüüd täpselt samamoodi siis peaks mõtlema selle peale, et mis me siis Harkuga teeme?

Tahan öelda, et see küsimus ei ole nii ühene, kui arvame, et me oleme ahistanud Tallinna ära, et siis ülejäänud Eesti väga pikalt ja põnevalt vaatab seda pealt. Ma loodan, et ühel päeval olukord muutub.

Marika Tuus: Miks just omavalitsusi kõige esimesena ja nii ohtralt kärbiti, seal on oma kindel põhjus. Valitsusparteid Reformierakond ja Isamaaliit, ega nendel ju ei ole palju linnapeade ja vallavanemate kohti. Ilmselt mõeldi, et vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Üks partei, kel oli palju vallavanemakohti, tuli lausa hävitada. Aga milline on sinu seisukoht - kas võivad olla need põhjused ka?

Sarapuu: Arvasin, et valitsuskoalitsiooni poolt tuleb selline ütlemine, et „me oleme ju omavalitsuste toetusteks eelmisel aastal eraldanud vahendeid ja tulubaasi täienduseks  ja ka sel aastal. Tõsi on, et 80 miljonit ja 70 miljonit.

Aga mõtlema paneb mind see nimekiri. Võtsin korra nimekirja välja ja vaatasin, kuidas siis meil praegu Eesti elu käib. Ühelt poolt on mõistlik selline lähenemine, et üksikisiku tulumaks on see, mille kaudu omavalitsused, olles selle peale kindlad ja teades, et seda aasta keskel ei muudeta, loodavad; aga teisest küljest valimised on tekitanud olukorra, kus on terve rida nimekirja - näete, siin on päris mitmel lehel, kus jagatakse, no ma ei tea, mis alusel, oma sõprus- või tutvusringkond või omameeste või...

Tõsi küll, see rüütatakse stabiliseerimistoetuse vormi. Aga mina küll õigeks ei pea, et võtame üksikisiku tulumaksu, vähendame ja siis hakkame teise käega jagama omavalitsustele eraldi vahendeid. Tahan teile tõsiselt öelda, kes te siin saalis olete, see on nii uskumatu lugu, et võib-olla mõned seda ei tea, võib-olla paljud ei ole sellega kursis.

Ka rahanduskomisjonis ütlesin seda, seal keerati kogu arutelu naljaks ja alles arutelu teisel poolel läks asi tõsiseks. Tõsiseks läks siis, kui ütlesin, et meil on siis uus regionaalpoliitika, me vähendame üksikisiku tulumaksu, tulumaksu osas eraldisi omavalitsustele, aga mingite nimekirjade alusel eraldame raha omavalitsustele arusaamatutel põhjustel.

See on taunimist vääriv. Peaksime neid asju siin selgelt, otse ja avalikult rääkima.

Loe edasi 28. juuli lehest

Jaga |