Nädala juubilar: NICOLAI von GLEHN 165

JAANUS KÕRV,      12. juuli 2006


Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisnik Nicolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Jälgimäe mõisas. Nooruses õppis ta Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri.

Linna rajamine männimetsasele alale Mustamäe klindi ja Pääsküla raba vahel oli Glehni suur unistus, mida ta asus takistustele vaatamata ellu viima. 6. oktoobril 1873 sai välja mõõdetud esimene suvilakrunt, mille omandas Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!"

Takistuseks osutus Balti eraseadus, mis keelas rüütlimõisate tükeldamise ja ehituskruntideks müümise. Seitse aastat võitles Glehn seaduse vastu ja saavutas 1880. aastal õiguse krunte müüa.
Glehni maaäri oli uusasukaid soosiv – vajadusel koostas mõisnik ehitusplaani või koguni tegi suvila valmis oma materjalist. Ka ei nõudnud ta kogu osturaha kohest tasumist, andes väga pika, kuni 99-aastase maksetähtaja.

Glehni loss

1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi stiilis ehitis, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja.

Glehni park
pärineb 19. sajandi lõpukümnenditest, mil Nicolai von Glehn jättis Jälgimäe mõisa oma poja järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast.
Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie (sünd. Berg) matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle kraavide olid raudkivist sillad. Samast materjalist oli valmistatud väravakaar hauaplatsile suunduval teel ning kõrge alus, millele paigaldati marmorrist. Hiljem maeti sinna ka Nicolai von Glehni tütre Elsbethi kaks last.
Pärast Glehnide perekonna lahkumist Eestist jäi mälestuspark unarusse. Aegade jooksul lõhuti marmorpingid, võeti maha rist, purustati sillad ja tassiti tiigid prahti täis.

Kalevipoeg ja lohe

1902. aastal tekkis Glehnil mõte püstitada põlisrahva auks parki Kalevipoja kuju, et muuta mõisapark maarahvale omasemaks. Paraku sai Kalevipoeg germaani vägilasmuistendite eeskujul pähe sarvilise kiivri, mis külvas kodusemaks muutmise asemel võõristust – Kalevipoega hakati hoopis Kuradiks kutsuma ja lõhuti maha. Raudkividest skulptuur taastati alles üheksakümnendate aastate keskel.
Kalevipoja lähedale künkale lasi Glehn teha kivilohe, mille rahvas Krokodilliks ristis. Selle saatus oli õnnelikum – tal „kärbiti" vaid saba pikkust ja lõugade ulatust.
1910. aastal alustati pargi kõrgeima künka otsa vaatetorni ehitamist. Selle tipus asuvast pikksilmast võisid huvilised tasu eest Tallinna lahele kaeda. Tänapäeval töötab tornis harrastusobservatoorium.

Esimese maailmasõja keeristes hävis suur osa Jälgimäe mõisa ehitistest. Pärast Nicolai von Glehni emigreerimist 1918. aastal hakkas ka loss varemeteks muutuma. Taastamistööd, mida lossis alustati Tehnikaülikooli (TPI) meeskoori eestvedamisel 1966. aastal, jõudsid lõpule 1977. aastal, kuid kogu kompleksi pole täielikult taastatud tänini.
Nicolai von Glehn suri Brasiilias 7. septembril 1923.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)