Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Ajakirjanike ostmisest tänases Eestis

SIRET KOTKA,      08. detsember 2010

Kui võtta vaatluse alla mõni ajaleht ja teha seda korduvalt, siis päris tihti jäävad silma tuttavad näod. See on ju normaalne, kuna ühed inimesed ongi aktiivsemad kui teised ning nende tegudest tuleb ju ikka kirjutada. Ent mis seisukoht võtta siis, kui mõni tähtis tegelane on lehes ülepäeviti?
 

Kuidas suhtuda lugejana sellesse, kui üle päeva ilmub lugu justkui mitte millestki, kuna midagi tarka või uut öelda ei ole, aga tekst koos pildi, nime ja tiitliga on lehes nagu viis kopikat?

 

Kasulikud kokkulepped ajalehes

Igal mõtleval inimesel peaks tekkima kahtlus: kas siin ei ole tegemist kokkuleppega? Ja kui on kokkulepe, siis on ka mõlemapoolne kasu. Põhjusi, miks üks või teine inimene tahab ennast pidevalt avaldada, on mitu. Kõik oleneb konkreetse inimese taustast.

Ütleme, et tegemist on poliitikuga. Poliitikud vajavad tähelepanu, et neid teataks ja tuntaks. Kui teatakse, siis võib-olla valitakse.

Mis on siis ajakirjaniku huvi? Kuigi ajakirjanik peaks olema eelkõige huvitatud oma ajalehe kvaliteedist ja lähtuma ajakirjanduse eetikakoodeksist, ei pruugi see alati nii olla. Ka ajakirjanik on inimene kõigi oma pahedega.

 

Luik ja Kadastik jagavad korraldusi

Suured üle-eestilised ajalehed, nagu Postimees, Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress, on rohkem omaniku-kesksed. Kuluaarides sahistatakse ikka, kuidas Luik ja Kadastik annavad kindlaid korraldusi mida, millest ja millal kirjutada.

Maakonnalehed on aga peatoimetaja- ja ajakirjaniku-kesksed. Teisisõnu, tugev peatoimetaja ütleb, milline lugu ilmub ja milline mitte. Nõrgemale peatoimetajale ütlevad ajakirjanikud ise, millest nad tahavad kirjutada. Mõlemal juhul näen siin ohtlikku tendentsi. Tulles tagasi ajalehes kajastuse ostmise juurde, lastakse mõnel poliitikul raha eest avaldada lugusid nii tihti kui vaja või võimalikult sagedasti. Pole tähtis, kas rahvale ka midagi öelda on, peaasi et nägu ja nimi kogu aeg näha oleks.

 

Arvamuslood raha eest Euroopas taunitud

Rääkides ajakirjanduslikust eetikast, on igasugune arvamuslugude raha eest avaldamine rangelt taunitud. Samuti ei luba ajakirjanike eetikakoodeks eksklusiivseid kokkuleppeid ajakirjaniku ja selle inimese vahel, kust uudis või arvamuslugu tuleb. See on euroopalik tava ajakirjanduses. Eestis tuleb ette näiteid, kus tundub või on isegi selgelt näha, et seda tava rikutakse ja pidevalt.

Lühendatult SK blogist 22. novembril.

 

SIRET KOTKA, Keskerakonna juhatuse liige

 

[illustratsioon]  KALLUTAMATA: Mõnes ajalehes lastakse mõnel poliitikul avaldada lugusid nii tihti kui vaja või võimalikult sagedasti. KN leidis 3. detsembril Järva Teataja veebi  uurides, et seal viimasest 17 järjestikku ilmunud arvamusloo rubriigis esitletud artiklist 5 (ehk ligi kolmandik!) kuulub ühele kirjutajale - Kaia Ivale, IRL-i riigikogulasele, kusjuures üks artikkel oli esitatud topelt ja igaühe juures veel ka poliitiku pilt, niisiis kokku 6 Iva pilti.

Kesknädal ei viita mitte kuidagi nimetatud poliitiku seotuse kohta Siret Kotka artikli teemaga, kuid imelik tundub see ju ometi - väidetavalt sõltumatus meediaväljaandes?

 



Viimati muudetud: 08.12.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail