Rüütel, Toome, Savisaar ja Väljas emakeele kaitsel

 Esiteks, Ida-Virumaa äraminek tõstatus probleemsena 1980–1990ndate aastate vahetusel. Tänu tolleaegsete tipp-poliitikute (Arnold Rüütel, Indrek Toome, Edgar Savisaar, Vaino Väljas) arukale ja tasakaalukale poliitikale rahunes Ida-Virumaa maha. Vastupidiselt Moldovale, mille juhid tegid poliitilisi ümberkorraldusi väga äkiliselt ja millest seepärast lõi lahku venekeelse elanikkonnaga Transnistria.

Teiseks, 1988. aasta detsembris seadustas Eesti Ülemnõukogu eesti keele ainsaks riigikeeleks.  See sai teoks võimsa Rahvarinde toel pärast pikaaegset vaidlemist siinse venekeelse elanikkonnaga ja Moskva keskvõimuga. Savisaar oli Ülemnõukogu liige (valiti 1988. aasta sügisel) ja Rahvarinde juht.

Praegune president Ilves redutas siis välismaal. 13 aastat hiljem, 2001. a tõi ta välisministrina Eestisse välissõnumi, et Euroopa Liitu astumiseks tuleb Eesti valimisseadusest riigikeele oskuse nõue välja võtta. Koalitsioon – Isamaaliit, Mõõdukad (=sotsid), Reform – nii tegigi.

20. novembri 2001 SL Õhtuleht kirjutas, et Riigikogus läheb lõpphääletusele eelnõu, milles nähakse ette kaotada saadikukandidaatide eesti keele oskuse nõue. Eelnõu jätab Riigikogu ja kohalike valimiste seadusest välja sätted, mis nõuavad, et kandidaat peab tõendama oma riigikeeleoskust.

“Kodanik peab saama valida keda iganes,” ütles seaduseelnõu üks väljatöötajaid, isamaaliitlanna Kadri Jäätma. Eelnõu kaitsnud peaminister Laar ja välisminister Ilves viitasid mitmes esinemises, et keelenõuete sätte väljajätmine valimisseadusest mõjub soodsalt Eesti taotlustele saada NATO ja EL-i liikmeks. 

Keelenõuete tühistamise poolt hääletas toona Riigikogus 55 saadikut, vastu oli 21, üks jäi erapooletuks. Eelnõu pooldas enamik Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate saadikuid.

Ja lõpuks – emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas ja 14. märtsi võitles 1999. aastast riiklikuks tähtpäevaks Sonda (Ida-Virumaa) koolmeister Meinhard Laks (14.7.1922 – 4.3.2008).

Jaga |