Säh sulle, lugeja, väärt lugemisvara!

Kui olin veidi sirvinud seda „vaimusünnitist", tuli mõttesse mitu küsimust, mida tahaks ministriga arutada. Kõigepealt: milliste tunnuste järgi nüüd liigitatakse raamatuid väärt- ja kollakirjanduseks? Minister on võtnud endale koletu ülesande, kui ta nii tahab muuta meie rahva lugemisharjumusi. Mina seda Contra teost ei oska isegi „kollaseks" pidada - suvalised sõnad on pandud ritta ilma igasuguse mõtteta, ühtlasi ka lugematul hulgal selliseid, mida vanem generatsioon peab ebatsensuurseks.

Miks ja kellele läheb vaja sellist raamatut? Miks sellise väljaandmisele raisatakse Kultuurkapitali raha? Kas siin on mängus pestud ajudega inimesi vajava globaalse rahavõimu käsi? Sest niisugused inimesed ei oska enam hakata nurisema globaalse rahavõimu muudegi pahategude üle.

Oleks väga tore, kui kultuuriminister avalikult selgitaks rahvale, kuidas pääses sihuke teos trükki ja miks sellele raisati Kultuurkapitali raha. Kas keegi kannab personaalset vastutust sellise raiskamise eest? Millest heast oleks meie rahvas ilma, kui see üllitis jäänuks trükkimata?

MANIVALD MÜÜRIPEAL, pensionär Varbla vallast Pärnumaalt

Jaga |