Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti vajab vasaktsentristlikku valitsust

TÕNU ANTON,      26. november 2003


Lahkhelid Riigikogu koalitsioonis ei tohiks olla kellelegi suur üllatus. Tänane koalitsioon koosneb ju erinevate maailmavaateliste seisukohtadega erakondadest ja pinged on sellisel juhul paratamatud. Jättes kõrvale programmilised seisukohad, kus kõik erakonnad on üsnagi sarnased, peaks keskenduma erakondade tegelikele eelistustele nende senises poliitikas.

Kui Reformierakond on selgelt liberaalse majanduspoliitika pooldaja ja asub Eesti erakondadest parem-vasak skaalal kõige parempoolsemal positsioonil, siis Rahvaliit kui põhiliselt maaelu parandamise eest seisev erakond ei saa kuidagi parempoolne olla, sest maaelu kogu maailmas püsib toetustel, mida riik maksab kas otse või siis viib seaduste abil soodustustena maainimesteni. See aga tähendab, et maainimesi oma elektoraadiks pidav erakond on tsentrist vasakul ja koostöö Reformierakonnaga tähendab oma valijate ootuste hülgamist.
Mis puutub Res Publicasse, siis nende tegelik nägu tuli ju välja alles võimule astudes. Ilmnes, Res Publica soovid võimul olles ei erine kuigi palju Reformierakonna omadest, need erakonnad on nagu särk ja püksid - eesmärk on üks, ainult saavutamise vahendid on erinevad. Teravaid probleeme koalitsioonis Reformierakonna ja Res Publica vahel tõenäoliselt ei oleks ka tekkinud, küll aga Rahvaliidu ja ülejäänute vahel.

Rahvaliit tunnetab protsesse ühiskonnas

Reformierakond on osanud endale Toompeal leida mitmetes valitsustes koostööpartnereid ja alati on ta saavutanud oma tahtmise, kusjuures koalitsioonikaaslastel on oma valimislubadused jäänud enamikus täitmata. Kolm aastat aitasid Reformierakonnal üliliberaalset majanduspoliitikat ellu viia Isamaaliit ja Mõõdukad. Mõõdukad on sealjuures sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ehk samuti tsentrist vasakul asuv erakond.
Ühe aasta aitas Reformierakonnal liberaalset majandust jätkata Keskerakond. Siis öeldi küll avalikult välja, et kumbki pool loobub mõnede oma valimislubaduste elluviimisest, kuid võitjaks osutus ka siin Reformierakond, sest juba käimalükatud protsessid ju jätkusid.
Kui Mõõdukatel ei jätkunud tugevat selgroogu astuda vastu selgele sotsiaalprobleemide eiramisele ja strateegiliste ettevõtete mahamüümise rumalatele katsetele ja nad vindusid valitsuses edasi, kaotades oma näo, siis Rahvaliit tänases valitsuskoalitsioonis on õnneks hoopis tuumakam tera. Rahvaliit on ka ainuke erakond praeguses koalitsioonis, kes tunnetab protsesse Eesti ühiskonnas ja arvestab nendega. Kahjuks on nii, et tänases koalitsioonis ei suuda Rahvaliit teha ikkagi seda, mida ta tegelikult teha tahaks, sest see eeldaks vasaktsentristlikku koalitsiooni. Riigil on ammu aeg muuta riigikorraldus selliseks, nagu eesti rahva enamus riigilt ootab. See aga tähendab lähenemist sotsiaaldemokraatiale.
Möödas peaks olema see aeg, kus sotsiaaldemokraatiat samastati sotsialismiga, kus sotsiaaldemokraat oli vaat et sõimusõna. Nüüd peaks juba kõigile selge olema, et sotsiaaldemokraatia tähendab riigi hoolimist oma kodaniku eest, et selline riigikord on Rootsis ja Saksamaal ning vahelduva eduga veel mitmetes Euroopa riikides.

Valija lootis Res Publicale

Tegelikult andis eesti rahvas mandaadi vasaktsentristlikuks koalitsiooniks juba viimatistel Riigikogu valimistel. 28 kohta Keskerakonnale, 13 kohta Rahvaliidule, 6 kohta Mõõdukatele ja 28 kohta Res Publicale - kokku 75 kohta 101-st. Jah, ka Res Publica valimiseelsed lubadused olid valijale kas tsentristlikud või isegi vasaktsentristlikud. Vali kord - see tähendab ju tugevat politseid ja päästeteenistust, võitlust korruptsiooniga ja maksupettustega. Tegelikult oli tegemist valijate petmisega. Meie prioriteet on haridus ja teaduspõhine majandus - tegelikult tahetakse eelarve kaudu elu raskemaks teha nii teaduritel kui õpetajatel.
Valija lootis Res Publicalt riigi jõulist sekkumist ühiskonna probleemide lahendamisel, kuid sai vastu jõulise soovi veelgi parandada nende elu, kes niigi suurepäraselt toime tulevad ja soovimatuse teha midagi nende heaks, kes ise toime ei tule. Reformierakonna ja Res Publica "kompromissid" ei ole kahjuks midagi muud kui soov tänasest keerulisest olukorrast puhtana välja tulla või mõni uus lihtsameelne endile toeks leida. Viimases hädas pidi vanatühi ka kärbseid sööma. Kahjuks on nii, et kui Reformierakond on valitsuses, siis jätkub eelistuste loomine jõukamale vähemusele. Sellel ei ole otsa ega äärt, sest nagu ütleb vanasõna: toida hunti palju tahad, tema vahib ikka metsa poole.

Rahva hääl on jumala hääl

Tänases Riigikogus on olemas potentsiaal vasaktsentristlikuks koalitsiooniks - Keskerakond, Rahvaliit, Isamaaliit ja Mõõdukad, kokku 54 kohta. Aeg oleks jätta teisejärguliseks isikutevahelised vastuolud ja keskenduda olulisele - Eesti riik on vaja pöörata näoga oma rahva poole, kui soovite, siis rahva enamuse poole. Aeg on unustada kellegi ütlemised või ütlemata jätmised. Võimalik nelja erakonna koalitsioon tooks oluliselt värskemaid tuuli Eesti ühiskonda. Seda on väga vaja. Liiga palju on neid, kes ei usu enam oma riiki. Mida muud see tähendab, kui ligi pool valijatest jätab oma valiku tegemata. Liiga palju on neid, kes elavad peost suhu, kuigi on terve elu hoolega tööd teinud. Liiga palju on lapsi, kelle kõht ei ole täis ja tuba soe. Eesti ühiskond ootab muutusi. Muutused saavad toimuda aga ainult rahva poolt valitud esindajate tegevuse kaudu.
Tänaseks on selge, et valitsus jätkab samas koosseisus. Riigieelarves tehakse kosmeetilisi muutusi paari protsendi ulatuses. Seda on siiski vähe, et Rahvaliit võiks öelda, et parem pool muna kui tühi koor. Loota, et Res Publica liigub oma eesmärkides tsentrile lähemale, nagu erakonna "ristiisa" Rein Taagepera arvab, oleks liiga optimistlik. Kui mõni aasta tagasi tahtsid kõik erakonnad parempoolsed olla, siis nüüd on populaarne olla tsentripartei, tsentrist vasakul aga haigutab tühjus. Erakonna tegelikke eelistusi ei määra programm ega tegevus opositsioonis, vaid tema konkreetne tegevus valitsuses olles. Täna jätkab raha võim valitsemist Eesti Vabariigis. Kui kaua veel? Mis on selle hind ja kuhu see lõpuks välja viib? Nagu ikka, annab nendelegi küsimustele vastuse aeg.

Viimati muudetud: 26.11.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail