13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kas Nobeli laureaat leiab, et Jürgen Ligi on loll?ALEKSANDR TŠAPLÕGIN, 13. oktoober 2010Hiljuti kutsus Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz eurotsooni riike üles loobuma oma riigieelarvete defitsiidi vähendamise plaanidest, sest see viivat tema arvates Vana Euroopa riigid uude retsessiooni - lihtsamalt öeldes, pikaajalisse majanduslangusesse. Vaevalt et Stiglitz teab, mis asi on Eesti, kuna vastasel juhul oleks tema reaktsioon meie valitsuse majanduspoliitika suhtes veelgi teravam. Nobeli laureaat on seisukohal, et on tõepoolest rumal vähendada kulutusi investeeringuteks, mis võivad hiljem suurt kasu tuua, lihtsalt selleks, et eelarve defitsiidi koha pealt ilusam välja näeks. Seetõttu, et Euroopa on endale orientiiriks võtnud lubada 3-protsendist eelarvedefitsiiti (arv, mis ei oma mitte mingeid reaalseid põhjendusi ning tasakaalustab vaid ühe osa eelarvest), võivat majandusteadlase hinnangul Euroopa majandus uude retsessiooni kukkuda. Huvitav, kas Eesti rahandusminister Jürgen Ligi, kes alles hiljuti kiitles, et Eesti sai möödunud aastal riigikulutuste kärpimise alal Euroopas esikoha ning suutis sedaviisi täita Maastrichti kriteeriumid, on üldse midagi sellisest mehest kui Stiglitz kuulnud? Või piirdub meie rahandusminister liberaal Milton Friedmani raamatute ülelugemisega, mis ilmusid peaaegu sada aastat tagasi? Samas on Eestil, targa minister Ligi juhtimise all, kavas sel aastal püstitada uus riigieelarve defitsiidi kärpimise rekord. Teiste sõnadega, kui uskuda Nobeli laureaati, sunnitakse meid rumaluses võitma kõiki teisi eurotsooni riike. Kui aga meenutada, mida meie valitsus kriisiharjal tegi, võib kindlalt öelda, et teistest eurooplastest jõudsime rumaluses ette minna juba ammu. Samal ajal, mil tsiviliseeritud riigid pumpasid, täiesti teadlikult ning Stiglitzi arvates ka absoluutselt õigesti, ennast raha täis, et pehmendada majanduslangust, käitus Eesti valitsus - kus töötab rahandusministrina Ligi - risti vastupidi. Nimelt kärpis riigi kulutusi paremale ja vasakule. Ligi kinnitab, et see on õige. Miks saavutas siis Eesti majanduslanguse tempos Euroopas teise koha, pärast Lätit, kes lõikus eelarvet veelgi jõulisemalt? 130 tuhat töötut riigis, kus rahvaarv on 1,3 miljonit, on loomulikult tühiasi, kui võrrelda sellega, et Jürgen Ligi saab Euroopa rahandusministritega kohtudes ilusate arvudega uhkeldada. Ja kõige imelikum tundub see, et teised Euroopa riigid nähtavasti hakkavad näljasest oivikust Eestist eeskuju võtma. ALEKSANDR TšAPLÕGIN
Viimati muudetud: 13.10.2010
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
