Lennart mängis KGB ja Isamaa üle

Jaan Kaplinski,      29. märts 2006


Lennart, kes ta oli meile, tema lähematele ja kaugematele sõpradele ning kolleegidele, oli geniaalne inimene. Ning erinevalt paljudest geeniustest oli ta ka tugev, suutes taluda oma geeniuse-üksindust ja seda üksindusetaluvust ka edukalt rakendada oma eesmärkide saavutamiseks.

Ta mõistis, et totalitaarset süsteemi ei saa võita protestikirjade, salaorganisatsioonide või metsavendlusega. Ta läks süsteemi vastu üksi. Loomulikult pidi süsteem võtma ta omaks, lugema teda lojaalseks. Loomulikult ei pääsnud ta sidemetest parteibürokraatide ja KGBga. Kuid teda tundes julgen kinnitada, et tema, geniaalne üksiklane, mängis bürokraadid ja salapolitseinikud üle.

Ta oli üle riigi väsinud, korrumpeerunud ja küünilisest ladvikust, suutis ületada nii oma vastikuse nende vastu kui ka nende umbusu represseeritud Eesti diplomaadi poja vastu. Võites usalduse, pääses ta lähedale nomenklatuurile ja niimoodi pääses ta viimaks ka välismaale, kus asus looma oma tuttavate võrku, valmistuma D-päevaks, millesse ta võib-olla päris kindlalt ei uskunud, kuid milleks tuli valmis olla. Ning valmis ta oli.

Iseseisvas Eestis tuli Lennartil tegelikult leebemal kujul oma vana mäng veel korra läbi mängida. Kuigi ta põlgas 1992. aastal võimule tõusnud platsi puhtaks pühkijate seltskonda, leidis ta, et peab istuma nendega samasse paati, hakkama Isamaa presidendikandidaadiks.

Presidendi tavaroll teda ei huvitanud. Mäletan, kuidas ta kord rääkis, et ei vaadanud noorena kunagi üht operetti kaht korda, kuid presidendina pidi lööma loendamatuid hõbenaelu lipuvarrastesse. Sedagi suutis ta ometi teha edukalt ja sama edukalt hakata vilumatute, kuid enesekindlate noorurite tsensoriks, mängida nad üle.

Lennart ei suutnud Isamaa ja ERSP tegusid kontrollida, kuid suutis peagi väljuda nende kontrolli alt ja luua enda lähikonnas alternatiivse poliitika keskuse, käitudes mõnigi kord pigem kuningana, monarhina kui demokraatliku riigi presidendina.
Kuid nii suutis ta ära hoida mõned suured rumalused, leida Eestile mõistmist ja tunnustust välismaal, kasutada oma autoriteeti Vene vägede väljaviimiseks Eestist.

Lennart murdis läbi vaikimise ja unustuse müürist, sai taasavastatud Eesti märgiks maailma juhtidele. Muidugi ei olnud ta sündinud presidendiks, ka mitte kirjanikuks või diplomaadiks.

Lennart Meri oli sündinud kuningaks, ja tal vedas, et sai mõnel otsustaval hetkel ka kuningana käituda. Ning vedas ka Eestil, et tal oli selline kuningaks sündinud välisminister ja president.

(Järelhüüe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koduleheküljelt)


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)