Eluase kättesaadavaks kõigile elanikele

VELLO REKKARO,      06. veebruar 2008


Valitsus kiitis heaks "Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008–2013" ja selle rakenduskava aastaks 2008. Tunnustuse sai suure hulga inimeste koostöö, mis algas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel 2005. aastal. Siis tuli kokku eluasemestrateegia koostamise juhtgrupp, mis tõi välja valdkonna prioriteedid ja arutas võimalikke lahendusi.

Töörühmade tegutsemise tulemusena valmis valdkonna tugevuste ja nõrkuste, võimaluste ja ohtude põhjalik ja kriitiline ülevaade. Teadlased ja ametkondlikud eksperdid tegid ära ulatusliku töö toomaks esile sotsiaalselt pakilisemat lahendamist vajavad küsimused.

Eluase vähendaks sotsiaalset tõrjutust

Eesmärgina sõnastati vajadus muuta eluase kõigile elanikele kättesaadavaks, et vähendada sotsiaalset tõrjutust ning tagada elupiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng.

Arengukava koostamisel tõdeti, et riigi poliitika koos erasektori meetmetega on aastail 2003–2005 kulgenud üsna edukalt. Kuid tunnistati ka, et tagastatud majade üürnike (nn sundüürnike) probleemi lahendamine, sotsiaalsetele riskirühmadele munitsipaal-üürielamispindade võimaldamine jm teravad elamumajanduslikud probleemid on pälvinud suhteliselt vähest tähelepanu.

Seetõttu toodi prioriteetselt toetatava sihtgrupina uues arengukavas välja sundüürnikud jt omandireformiga oma eluruumi erastamisõiguseta jäänud üürnikud. Uus arengukava näeb ette sundüürnike kindlustamise eluasemega aastaks 2010, sh omandireformist tekkinud materiaalse kahju hüvitamise. Selle meetme maksumuseks kuni 2010. aastani prognoositi peaaegu 550 miljonit krooni.

Likvideerida omandireformi miinustagajärjed

Riigi eluasemestrateegia täiendamise ettepanekuid tuli ligi 20 ministeeriumilt, asutuselt, organisatsioonilt.

Rahandusministeerium püstitas eesmärgi kõrvaldada lähiaastatel "kõik omandireformi vastuoludest tulenenud negatiivsed tagajärjed. Selleks on vaja sundüürnike sihtgrupp, neile võimaldatavad toetusabinõud ja probleemi lahendamise kriteeriumid selgelt määratleda. Igal konkreetsel juhtumil tuleks lugeda probleem lahendatuks, kui soovitud (riiklik) toetusmeede on rakendatud".

Selle ettepanekuga arengukava koostajad arvestasidki. Tallinn tegi ettepaneku õiguslikult täpsemini määratleda mõiste sundüürnik. Ta on isik, kes kasutas õigusjärgsele omanikule tagastatud eluruumi üürilepingu alusel eluruumi tagastamise hetkel ja jäi sellest tulenevalt ilma tema poolt kasutatava elamispinna üldistel võrdsetel alustel erastamise võimalusest, või temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige. Tallinn toetas Rahandusministeeriumi ettepanekut ning ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna taotlust: sundüürnike kui erastamisõiguseta jäänud isikute, kelle kasutuses olev eluruum on riigi poolt võõrandatud ja erastamisavaldusi ei võetud menetlusse, probleemi lahendamist, arvestades võrdse kohtlemise printsiipi.

Ansipi valitsus eemaldus teadlaste koostatud arengukavast

Peaminister Andrus Ansipi valitsuses nüüd heaks kiidetud arengukaval on vähe ühist "Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007–2013" algvariandiga, mille panid kokku teadlased ja spetsialistid. Kadunud on asja sisu ja vaim, tekkinud on mingi euroliidulik kloon, mis vähe kajastab Eesti eripäraseid jooni.

Huvitav, kuidas suhtub kogu loosse sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar, kui kajastamata on jäänud elamumajanduse sotsiaalselt valulisim probleem – sundüürnike puhul võrdse kohtlemise printsiibi eiramine. Ometi poleks seaduste järgimisel seda saanud toimuda.

Kui Keskerakond oli viimati koalitsioonis, esitas ta kahel korral valitsusse elamumajanduse arengukava ja sellega ka sundüürnike probleemi lahendamise põhisuunad. Kuid Reformierakond blokeeris need mõlemal korral hoolimata sellest, et koalitsioonilepingus olid põhimõtted kokku lepitud.

Vestluses Iirimaa suursaadikuga Eestis Noel Kilkenny'ga tõdes Edgar Savisaar, et Eesti on oma reformide eest maksnud kallist hinda: "Selles ongi meie ühiskondade peamine vahe, et kui teie edu on rajatud erinevate ühiskonnakihtide organiseeritud koostööle, siis meil on see osaliselt saavutatud nõrkade arvel."

Sõnades jagab Ansip küll arusaama solidaarsusest kui Euroopa põhiväärtusest. Ilmselt on tegemist silmakirjalikkusega.


[esiletõste]
Eesti Üürnike Liit (Tallinn, Sakala 23A) avatud:
esmaspäeval ja kolmapäeval 13–16,
teisipäeval ja neljapäeval 10–13.

Telefon 62 72 910
www.kodueest.ee
est.tenants@neti.ee

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (164)