Hoiame inimest!

28. mai 2003




Eesti etnose algrakud on kõige paremini säilinud Kihnus, kus pärandkultuuri antakse edasi põlvest põlve kuni tänaseni. Maailmas ainulaadne Kihnu kultuur on üle elanud palju raskeid aegu tänu kihnlaste visale meelele, kuid ka austusele vanemate ning elukogenumate suhtes.
Kihnu saare kogukond väljendas kohalikel valimistel nii 1996., 1999. kui 2002. aastal oma arvukate häältega poolehoidu saare vaieldamatuks liidriks tõusnud laevakapten Johannes Leasile. Tema teeneteks on sadamate väljaehitamine Kihnus ja Munalaiul, regulaarse praamiliikluse alustamine mandrile ja viimase kümne aasta jooksul ka selle stabiilne tagamine.
Lease eestvedamisel valmis 2001. aastal Kihnu uus rahvamaja. Samas on tema töökus ja sihikindlus olnud pinnuks silmas neile, kes püüavad Kihnu kultuuri ja loodusväärtusi muuta müügiartikliks. Sirgjooneline iseloom ja tõe näkku ütlemine on tekitanud talle vaenlasi nii kodusaarel kui Pärnumaa võimukoridorides.
Kõiki Kihnu saare sõpru jahmatas paar päeva enne 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimisi plahvatus, mis hävitas Lease auto. Õnneliku juhuse tõttu ei saanud keegi viga. Raske on ette kujutada stressi ja pinget, mida Leas ja tema perekond pidid taluma, kui järgnesid ähvardused SMS-sõnumite näol ning uurimine kippus venima kuudepikkuseks teadmatuseks.
Alles aprillis leidis keskkriminaalpolitsei kaks kuritöös kahtlustatavat ning nad võeti vahi alla. Tuues ettekäändeks ühe kahtlustatava väite, et kuritöö tellis Leas ise, võeti 14. mail 2003 vahi alla ka Kihnu vallavanem Johannes Leas.
Olukorda kasutas ajakirjandus, kes meie arvates ületas elementaarse inimlikkuse piirid ning rikkus kehtivat põhiseadust. On ju üldteada, et demokraatlikus ühiskonnas valitseb süütuse presumptsioon.
Ajakirjanik Ester Vilgatsi sulest ilmusid Pärnu Postimehes ja Postimehes 14. mail artiklid, millega ühelt poolt püüti mõjutada uurimise tulemust kannatanu Johannes Lease kahjuks ja teiselt poolt võimendati uurijate rutiinne töömeetod avalikuks süüdistuseks.
Raske on mõista, kelle tellimusel lõi ajakirjanik seaduslikult valitud omavalitsusjuhist äraspidise pildi. Trükimustaga maalitud portree püüab lugejat veenda, et Leas korraldaski ise endale poliitilise atentaadi.
Antud lugu paneb taas mõtlema eesti ajakirjanduses sageneva hoolimatu tööstiili üle, mille tagajärjel igaüks meist võib osutuda meedia ohvriks. Miks on vaja ette rutata seadusi loovate ja neid täide viivate inimeste igapäevatööst ning langetada hinnangulisi otsuseid enne, kui selleks pädevad ametiasutused oma järeldusteni on jõudnud?
Kahjuks puudub Eestis instants, kuhu sellistel juhtudel inimväärikuse kaitseks pöörduda. On vaid avalik arvamus, mida on samuti raske puhta ja sõltumatuna hoida. Sellest hoolimata tahaksime kutsuda üles ajakirjanikke austama põhiseadust, mis kaitseb iga Eesti kodaniku väärikust!

Riigikogu liikmed
Marika Tuus, Mark Soosaar, Toomas Alatalu, Toivo Tootsen

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)