Erika naeris ja nuttis südamest!

HEIMAR LENK,      19. juuni 2002




Raamatu esitlusel olümpiakangelanna Erika Salumäe nuttis ja naeris segamini. Tegi seda siiralt ja kogu hingest. Tema ei häbene kunagi. Räägitagu temast, mida tahes. Ta on alati nii, nagu on.
Üle kahekümne aasta seisab mitmekordne olümpiavõitja, Riigikogu liige, sadade tuhandete lemmik ja eesti rahva poolt armastatud naine, justnagu alasti publiku ees. See on kuulsate saatus. Tuntud naisest tahetakse ju kõike teada. Ole või neljakümne aastane nagu meie Erika.
Nii nad teda hüüdsid - meie Erika -, kui tuhanded inimesed Raekoja platsi tulid. Õnnitlema oma rahva säravat tähte.
Ma olen sellest riigist, kus elab Erika Salumäe, kordasid iseseisvusnud Eesti algajad poliitikud välismaal, kui Estland ja Island jälle segamini aeti.
Nüüd on kõigest üle kümne aasta möödas. Riigiga on asjad selged, Erika elulugu kaante vahel. "Erika Salumäe. Surplace" pani autor Urmas Ott raamatule nimeks. See on väikese Eesti rahva suure tütre lugu. Kuid see on ka nääpsukese lastekodulapse lugu, kes kuurist leitud meestejalgratta pealt ikka ja jälle maha kukkus. Kes loeb, saab elamuse. Kindlasti ka sünnipäeval viibinud Erika ema.
Erika ise tundub olevat veel väheseid järelejäänuid, kes ametlikule vastuvõtule ilma maskita ilmub. Ja ka seal südamest naerda oskab. Kuid mis sünnipäev ja raamatu esitlus Rahvusraamatukogu kohvikus siis muud oli, kui ametlik tseremoonia. Kodune sünnipäev on lihtsam. Seal oskame kõik südamest ja teesklemata naerda lõkerdada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)