Huviliste mõttesähvatusi

teema     Vaidleksin Lumanile vastu. Eesti vajab uut mõtlemist ja uut lähenemist majandusele, seda kõigis valdkondades. [---] Hea majandusmees ja ettevõtja peabki olema riskialdis ja uutele väljakutsetele suunatud. See kehtib ka tulumaksu osas - kui ikka "stabiilne" ja "läbipaistev" tulumaksupoliitika end ei õigusta riigi seisukohalt, siis tuleb see muuta. [---]

 T-34      Eelmisele. Teis räägib kadedus ja proletaarne viha. [---] Lumanile pole mõtet vastu vaielda, sest see mudel, millest tema räägib, on turumajanduse jaoks optimaalne - annab stabiilse tulu omanikule ja stabiilsed maksud ühiskonnale. Alustama peab aga ümberjagajatest, keda täna on ilmselgelt palju.[---]

 Mart Ojasalu      Nii autori kui ka sõjaeelse J. Puhki mõtted turumajanduse ja madalate maksude kõikvõimsusest on võltsmüüt. Nii sõjajärgne Jaapan ja eriti Lõuna-Korea, rääkimata 1979. a järgsest Rahva-Hiinast, tegid hiiglasliku hüppe tipptehnoloogiatesse läbimõeldud riiklike programmide ja suunava toetusega. Kasvõi 1100 noore hiinlase koolitamine riigi kulul Lääne aeronautika tippkeskustes, mille tulemusena juba 2009. a alustatakse Airbusi uusmudelite valmistamist Hiinas! Maksude täielik likvideerimine koos kaitseväe ja politsei erastamisega on individuaalse majandusdespotismi ja kartellinduse tipp.  [---]

 vaagija     [---] Kuidas tõusis pärast viimast sõda sõna otseses mõttes tuhast kapitalistlik Lääne-Saksamaa? Riik võttis suuri laene ja investeeris need riigi kalleimasse varasse – inimesesse.                                                                                                                                                                                    Soodsate laenudega ehitas rahvas endale eluasemed varemetele ja motiveeris tööd tegema oma riigi majanduse hüvanguks - riigi jõukuse kasvades suutis Saksa rahvas ka laenud tagasi maksta ja majandus puhkes õitsele. [---] Kui me täna oma kodus oma tööjõudu ei motiveeri kodus tööd tegema, siis homme me Aasia ja Aafrika tööjõuga Eestit üles ei ehita.

 [nimetu]     Luman [---] viitas sellele, et ka Eestis [nagu Soomeski] peaks haridussüsteem tootma "teaduspõhist majandust", aga meil ei lähe noored teadusse alarahastuse tõttu. Luman ise on küll stipendiumi välja pannud Tallinna Tehnikaülikoolis ja soodustab sellega reaalteadlaste koolitamist. Olen aga päri ka sellega, et kui Eesti tööinimesse jätkuvalt ei investeerita (ja Reformierakonna juhtimisel ei hakkagi investeerima), siis läheme  täiega põhja.  [---] Luman on ses mõttes valel teel, et ta ei näe inimressurssi kui emotsionaalset riigi ülesehitajat, ta näeb vaid ettevõtlusele kasulikku töötegijat.  [---]

 teema     [---] Me olime ühel ajal selles ajas, kui ettevõtteid ärastati. Kel oli käsi sees, sai ettevõtte endale, kohati pangaarvegi jäi alles. Aga kindlasti olid olemas hooned, sisustus ja tehnoloogia tootmiseks, samuti töölised. Tootmise alustamiseks erilisi investeeringuid ei olnud vaja teha. Tõsi, turg oli läinud ja uus turg tuli läbi valu ja vaeva, aga tuli. Tänaseks on see muidu saadu lõplikult ammendunud, hooned ja seadmed on amortiseerunud, tehnoloogia on vananenud. Siit need hiigelhädad algavadki. Nii meeletute investeeringute jaoks ei ole meie ettevõtjatel ei raha ega oskust. Tark ettevõtja oleks juba 15 aastat tagasi alustanud investeeringuid uute spetsialistide koolitamiseks, makstes kinni koolituskulud maailma parimates ülikoolides ja ametikoolides õppimiseks, et saada endale hea kaader. Kindlasti oleks ta mitu paari kingi kulutanud kõrgkoolide laborite vahet jooksmiseks, et rahastada uusi tehnoloogiaid, varunud logistiliselt sobivad krundid uute tootmishoonete ehitamiseks. Seda oleks teinud tark, aga meie keskpärasus ostis endale maastureid, et nendega läbi porilompide kimada, vahetas naisi, lõi labrakaid ja näppis tsikke. Eelnevat arvesse võttes: mida siin kadestada ka on või mis proletaarset viha saab selline arulage elupõletamine tekitada?

 Mart Ojasalu      Toomas Lumani nn "teadmistepõhine majandus" ja J. Puhki viited on kõike muud kui kaasaegne majandusteadus: nimelt kõige tsiteeritum XXI saj majandusnobelist Joseph Stiglitz (2001. a) tõestas , et liberaalne vabaturg pole sugugi tark ja isearenev nagu väidavad reformerid.

 vaagija     Õhuke riik koos ultraparempoolse liberaalsusega on kommunismi kõrval maailma suurimad pahed.

OlB    Ja jälle kõik kommijad vaidlevad, kes on targem, aga miks vaikite maha tähtsaima teguri - ekspordi? Kui tahame pääseda "5 rikkaima riigi" hulka, siis kõik, poliitikud, ettevõtjad ja ärimehed peavad leidma turustusvõimalused. Meil aga kahjuks õitseb import, ja siit ka kogu häda ja vaesus.

 aga mina    [---] Miks Eesti ei võiks asuda tootma "ökokemikaale"? [---] Kunagi oli Eestil võimas keemiatööstus, nõukavärgiga kukkus ka see kokku. Võiks ju sellest teha nn oma "havai kitarri" ehk "Estonian ecobuilding" ehitus-remondi-tooteid. Kvaliteet oleks esmane vajadus, sest kogusega me ei mõju.

teema     Ja maksusoodustusi saaksid ainult need ettevõtted, mille toodang on tehnoloogiliselt kõrgtasemel [---].

Jaga |