Võimupööre Keilas. Reformierakonnale tehti klassikaline kambakas

Kn,      03. mai 2006


20. märtsil esitas osa Reformierakonna Keila piirkondliku organisatsiooni juhatuse liikmeid linnapea Ago Kokserile umbusaldusavalduse ja tegi talle ettepaneku ametist tagasi astuda. Sama ettepanekuga esines linnavolikogu Reformierakonna, Isamaaliidu ja Keskerakonna ühise fraktsiooni esimees Andrus Loog fraktsiooni koosolekul 21. märtsil. Loog tegi Kokserile ettepaneku ise tagasi astuda, vastasel juhul lubas ta algatada umbusalduse avaldamise volikogu istungil.

28. märtsil esitaski kuus reformierakondlast volikogus umbusaldusavalduse nende oma linnapeale. Kokser aga astus enne umbusaldushääletust ise tagasi ning taastas oma volikoguliikme volitused. Selsamal päeval kirjutas Kokser ka avalduse Reformierakonnast lahkumiseks; seda rahuldamata viskas Reformierakond Kokseri parteist välja. Koos Kokseriga lahkus oravaparteist linnavolikogu liige Tanel Mõistus.

Sellega jõudude vahekord volikogus muutus ning Reformierakond lükati opositsiooni. Uue koalitsiooni moodustasid Reformierakonnast välja astunud Kokser ja Mõistus, Keskerakonda esindav Elmar Kala, Isamaaliitu esindavad Martti Mandel ja Robert Helde, Linnakodanike Liitu esindavad Tiit Mae, Peeter Kõresaar, Andrei Arjupin ja Marek Kaptjuhh.

4. aprillist on Ago Kokser linnavolikogu esimees ja Tanel Mõistus aseesimees.

25. aprillil valis volikogu salajasel hääletusel 9 poolthäälega Keila linnapeaks rahvaliitlase Mati Õunloo. Eilsel linnavolikogu istungil kinnitati linnavalitsuse koosseis, kus teiste seas sai hariduse, kultuuri, spordi ning noorsoo- ja sotsiaaltöö alal abilinnapeaks keskerakondlane Roland Tõnisson.

Alates 1999. aastast on Ago Kokser kõikidel kohalikel valimistel kandideerinud Keilas Reformierakonna nimekirjas. Linnapea oli ta alates 2003. aastast.
„Olen saanud aru, et Keila Reformierakonna juhtkonnale ei tähenda inimene mitte midagi. Kui on vaja – võtame inimese tööle, enam ei ole vaja – viskame üle parda ja otsime uue. See ei käi ainult minu kohta. Kogu aeg peab olema silmapiiril vaenlane, kelle süüks kõik asjad ajada ja kellega peab pidevalt võitlema. Tundub, kui vaenlast ei ole, siis see tekitatakse, ja asutakse taas võitlusesse, et näiliselt näidata võitlust ehk liikumist," kirjeldab oravate psühholoogiat Kokser, kelle arvates on vastuoludel mängimine mõttetu ajaraisk. „Tuleb hoopis otsida potentsiaalseid koostööpartnereid ja sõpru. Esimene prioriteet linna arengus peab olema ikkagi inimene ja veelkord inimene," rõhutab Kokser.

„Olin tõsiselt mures protsessist, kus püütakse eirata demokraatia aluseid ja destabiliseerida olukorda Keila linna juhtimises. Keila kodanikuna püüdsin omaltpoolt teha kõik, et oleks tagatud läbipaistvus ja seaduslikkus otsuste tegemisel. Linna ei saa juhtida kui äriühingut või ühekordset lühiajalist projekti. Samuti pean väga oluliseks jätkata suhteid välispartneritega linnale kasulike projektide käivitamiseks," lisab Kokser oma tegutsemismotiive kirjeldades.

Kohalike poliitikategemismehhanismidega kursis olevad inimesed iseloomustavad Keilas toimunut klassikalise „kambakana", mis seekord tabas Reformierakonda. „Tavatu ongi, et põlises Reformi kantsis Keilas langes ohvriks just Reformierakond. Tavaliselt on oravad ise need, kes sääraseid aktsioone organiseerivad ja läbi viivad," viitas anonüümseks jääda soovinud asjatundja Tallinnas toimunud võimumängudele, kus juhtohjad on olnud Reformierakonna tagatoas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)