Kiskjamoraal võidutseb

Kui Rannar Vassiljev (SDE) kirjutas lastetoetuste häbiväärsest „juubelist", siis andis tema pihta tuld Marko Pomerants (IRL). Viimane selgitas rumalatele inimestele, kui palju on võimalik osta 19 euro eest ja milline hiigelsumma jääb minimaalpalga saajale kätte tänu sellele, et teise lapse sünd toob endaga kaasa tulumaksusoodustuse. Pomerants loeb kohusetundlikult üles kõik toetuseliigid, mille üldsumma on selline, et lastega pere saab paar korda toidupoes käia. Kirjutise sügavam mõte on selgitada mõistmatule rahvale, kuivõrd palju kahju tekitavad vaesuses siplevale Eesti riigile järelejätmatult toitu nõudvad lapsed ja miks küll vanemad ei taha kuidagi aru saada, et riik on lapsi toetanud väga heldelt.

Pomerantsi jutt tuletab meelde tsaar Nikolai II ütlust: „Kõik Venemaa hädad on tingitud sellest, et rahvas on liiga ära hellitatud!"

Ajakirjanduses on saanud mingiks suurmoeks, et intervjueeritavad ütlevad: „Elan üks päev korraga!" Samasugune on praeguse valitsuse põhimõte - elada üks päev korraga. Kui meie esivanemad oleks lubanud endale luksust elada niiviisi - päevhaaval, jättes loomadele talveks söödad varumata ja olles kevadel seemnevaruta, ei oleks eesti rahvast praegu olemaski.

Et lastega pered põgenevad Soome, see Pomerantsile üldse muret ei valmista. Ja miks peakski? E-valimised garanteerivad igal juhul võimulpüsimise - opositsioonipoolne kriitika ei loe siinjuures mitte midagi. Olgu rahvast kuitahes vähe ja elagu ta kuitahes vaeselt, teda valitseda saab ikkagi! Hakata võimulpüsimise nimel lapsi toetama - see oleks täiesti tarbetu, küllap elavad ära ka vaesuses...

Et kiskjamoraaliga isikutel on õnnestunud 20 aastat võimul püsida, see on märkimisväärne saavutus. Igal juhul on neil põhjust uskuda, et nemad jäävad võimule igavesti või vähemalt niikauaks, kuni mõningane osa Eesti rahvast elab veel oma kodumaal.

EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest, Lääne-Virumaa

Jaga |