![]() Seadus võimuerakondade rahastajatele. Parteid monopolide teenistusesMARIKA TUUS , 28. juuli 2010Eestimaa lühikese suve kõige päikesepaistelisematel päevadel pole vast kõige parem aeg rääkida talvistest kõrgetest toasooja arvetest ja kommunaalkuludest. Ent nõnda kaunikõlalisest ja viimasel ajal palju räägitud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest ootavad inimesed ilmselt nii mõndagi. Kahjuks tuleb tõdeda, et seaduse tähtsamaks osaks jäigi vaid paljulubav, samas tarbijaid eksitav pealkiri. Ka president Toomas Hendrik Ilves tõdes, et monopolide seadus ei anna praegusel kujul kaitset hinnatõusu vastu, ja jättis seaduse välja kuulutamata. Pealegi läheb seadus vastuollu põhiseadusega.
Paremerakondade sponsorite omavaheline võitlus Selle tõestuseks oli Reformierakonna muudatusettepanek seaduseelnõust välja hääletada paragrahv, mis seab vee-ettevõtja tulukuse määrale piirangu. Võib kindlalt väita, et vastav tellimus tuli väljastpoolt Riigikogu. Samas teame, et pea kõikides Euroopa ja arenenud maailma riikides on levinud printsiip, mis seab monopolide kasumi suurusele piirid ette. Seadus ütleb küll, et ettevõtja peab piirhinna konkurentsiametiga kooskõlastama. Ent konkurentsiameti hinnakujunduse kontrolli kas või näiteks elektrihinna üle oleme kõik näinud. Korduva elektrihinna kasvu kõrval on oluliselt tõusnud ka võrguteenuse ehk elektri kojutoimetamise hind. Eesti Energiast võeti möödunud aastal välja ligi 1,4 miljardit krooni dividende - meie kõigi ühist raha. Ja ikka konkurentsiameti heakskiidul. Samas on ka konkurentsiamet ise tunnistanud sama, mida arvavad väikesed vee-ettevõtted ning kohalike omavalitsuste liidu esindajad, et seaduse rakendudes võivad väikeasulates väikestel firmadel hinnad koguni tõusta. Juba siis, kui see ilusa pealkirjaga seaduseelnõu menetluseks sisse anti, ütlesid paljud, et erinevatest seadustest kokku klopitud populistlik eelnõu ei lahenda ühtegi probleemi. Kõige suurema tõenäosusega on tegu mitte niivõrd kahe paremerakonna, kuivõrd just nende erakondade toetajate ja sponsorite omavahelise võitlusega, mida siis valitsuserakondade kätega ellu viiakse. See, mis on parem riigile, omavalitsustele ja Eesti inimestele, jäigi teostamata. Paljutõotav seadus osutus silmakirjalikuks valimiseelseks propagandaks. Mart Laari jutt kommunaalteenuste hindade rangemast reguleerimisest osutus sama petlikuks kui tema eelmiste valimiste eel lubatud 50 000 uut töökohta. Ent sooja-, vee- ja elektrihinnad on viimasel ajal ohtralt kerkinud valdavalt ka sellepärast, et riik on teenustele peale pannud kõvad maksud.
Hinnatõusude taga kõrged riigimaksud Meenutame, et 2007. aasta juulis tõusis soojusenergia käibemaksumäär 5%-lt 18-le. Otsus ise võeti vastu juba 2003. aasta 10. detsembril Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu valitsuse poolt nelja aasta võrra ette. Lisaks eraisikutele puudutas tollane otsus ka elamu- ja korteriühistuid, kirikuid ja kogudusi ning riigi- ja kohalikest eelarvetest rahastatavaid asutusi. Samas kergitas praegune valitsus mullu koos roheliste häältega toasooja käibemaksumäära veelgi kahe protsendi võrra. Vähe sellest. 1. jaanuarist 2008 panid valitsusliitlased roheliste toetusel aktsiisi peale ka maagaasile 157 kroonini 1000 m³. Ja juulis 2009 tõsteti maagaasi aktsiisi 367 kroonini 1000m³ kohta, mis ületab Euroopa Liidu alammäära 2,4-kordselt. Toon näite ühest Eestimaa linnast: kui jaanuaris 2007 oli seal korteri küttearve 777 krooni, siis aasta hiljem 1127, 2009. aastal aga juba 1552 krooni ja 2010. aastal 1800 krooni. Nii et keskküttega korteri toasooja arve on mõne ajaga tõusnud keskeltläbi kaks ja pool korda. Et küttehinnad on talumatult kõrged esmalt just kaudsete maksude tõstmise tõttu, algatas Riigikogu Keskfraktsioon märtsis toasooja käibemaksumäära 20%-lt 9-le langetamise eelnõu. Saalis olid küll tulised vaidlused, kuid kahjuks toetas Riigikogu eelnõu tagasilükkamist. 52 Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Eestimaa Roheliste saadikut hääletasid eelnõu menetlusest välja. Rahanduskomisjoni esimees reformierakondlane Taavi Rõivas soovitas vastuargumendina kodude renoveerimist, mis andvat märgatavat energiasäästu. Samas teame, kui kulukad need tööd on. Olukorras, kus meil on juba üle 51 000 pikaajalise st. enam kui aasta tööta olnud inimese, kes peavad hakkama saama vaid 1000-kroonise toimetulekutoetusega, ei tule see kõne allagi. Ei annaks neile ka ükski pank laenu. Samas teame, et keskküte on kortermaja elanike jaoks mitte vaba valik, vaid sundus.
Elektri aktsiis viis korda Euroopa nõudest kallim On silmakirjalik, kuidas kolleegid Res Publicast tegutsevad riigi rahadega Eesti Omanike Keskliidu nime all ja võitlevad parema soojusenergia eest, samal ajal teise käega soojahinda teadlikult tõstes! Piinlik on vaadata, kuidas ametikaaslased Reformierakonnast annavad välja pressiteateid, kuis nad otsivad eesti rahvale võimalikult odavat energiat ja toasooja. Ja eks mäletame veel kõik sama erakonna telereklaami, kus lubati lausa poole väiksemaid küttearveid. Just töötud ja madalapalgalised, kes pole midagi võitnud tulumaksu alandamisest, on pidanud hakkama mitu korda rohkem maksma aktsiiside, käibemaksu ja riigilõivude tõstmise pealt. Tuletame meelde, et mootorkütuse ja elektri aktsiisi on selle valitsuse ajal tõstetud õige mitu korda. Kohe pärast Andrus Ansipi valitsuse moodustamist ja lausa kaks korda eelmisel aastal. Nii on elektri aktsiis kodutarbijale täna viis ja äritarbijale üheksa korda kallim kui Euroopas nõutud miinimummäär. Elektrile on juurde tulnud ka taastuvenergia tasu ja jaotusvõrkude maksu tõus. Rohelised tahtsid aga elektri hinda veelgi tõsta. Ent laiemalt võttes on olnud aastatepikkuse järjekindla hinnatõusude taga ikkagi IRL-i ja Reformierakonna pikaajaline poliitika infrastruktuuriettevõtete erastamise suunas. Tuletame meelde, et Mart Laar omaaegse kolmikliidu peaministrina võitles Eesti Energia ja Eesti Raudtee erastamise eest. Seda poliitikat ajas ta toona koalitsioonis Reformierakonnaga. Isamaaliitlased ja reformierakondlased, kes olid võimul Tallinnas, erastasid Tallinna Vee enamusosaluse. Samuti võitlesid nad koos Estonian Airi erastamise eest, mida nad nüüd koos ka tagasi ostavad. Välistada ei saa, et ka sel korral on Ansipi tagatuba mõne suurema asjassepuutuva ettevõtjaga ärihuvide kaitsmise ning poliitilise lobby tegemise osas juba kokku leppinud. Ent laiemas laastus tahetakse selle seadusega taas omavalitsuste õigusi vähendada. Nimelt kaotaksid kohaliku omavalitsuse määratud veeteenuse hinnad alates 15.juulist kehtivuse. Sellest ajast peab veeettevõtja ise hinna kehtestama, mis omakorda võib kaasa tuua hindade kontrollimatu tõusu. (Ilmunud ka Tartu Postimehes) Viimati muudetud: 28.07.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |