Mälestades Vello Mikku

Järgnesid mitmed ühised sõidud Kiidjärvele, Kalmer Tennosaare kodutallu. Vellol oli kõikjal magnetofon kaasas ja ta oli vanadele alati oodatud külaline.

 Kord jäime, maa-mõistes, hilja peale – kell oli juba üle üheksa, sest üks seltsiline, Eri Klas tahtis teepeal vägisi Tartusse jääda. Pere oli tal lagunenud, aga just Eri pärast selle sõidu ette võtsimegi, et pisutki hajutada kurbi mõtteid.

Kiidjärvel hõikas aga Kalmeri isa rõõmsalt memme üles ja käskis liha pannile panna. „Linnamehed tulid!“ Ei mingit pahameelt. Sellised need lõunaeestlased on.

Vello lindistas järgmisel päeval mitu kena vanarahva laulukest, ja loomulikult laulis need sisse Kalmeri ema.

Tänu Vello Mikule sai ka minust raadiohääl. Tolleaegne Eesti Raadio direktor Ado Slutsk võistles televisiooniga. Otsis ikka midagi uut. Ja siin pakkus RAMETO toimetuse juht Toivo Tootsen välja idee: teha Raadioralli. Kuna olin enne seda kaks Viru rallit amatöörautodele teinud, siis tuli lahendada kaks asja. Andsime pühapäeviti „Meelelahutajas” (hiljem „Meelejahutaja“) lühiõpetust ralli määrustikust ja jagasime muid õpetussõnu. Teiseks oli vaja panna kogu trass maha nii, et Vikerraadio oleks sellel rajal kuulatav.

Kõik see päädis terve pühapäeva eetris olnud Raadioralliga, mis sai alguse tähesõiduna iga võistleja kodust ja jõudis Märjamaa keskväljakule. Seal sõeluti kohtunike poolt välja 70 parimat ekipaaži, ja need jätkasid ühisel rajal Virtsu, kus asuti eripraamile ja sõideti Saaremaale. Kogu trassi ulatuses olid nii otselülitused eetrisse kui ka helilintidele salvestatud lõigud rallirajalt. See kõik oli tollase tehnika juures üsna keeruline, sest eetrisse mindi üle telefoniliinide ja selleks tuli liinid puhastada kõrvalistest abonentidest, nö. „pimendada“.

Aga Vello Mikk ja Toivo Tootsen said kõige selle korraldamisega hakkama. Tänu Vello Mikule, kes pakkus mind edasi Päevakajasse, saigi minust kümneks aastaks hääl raadios.

Käisime koos ka Haapsalus Vooremaade juures, sest sport oli Vellole väga tähtis ja tema oskas välja võluda just selle inimliku poole sportlase hingest.

Eesti Raadio arhiivis on palju surematuid saateid, mis Vello tehtud. Kahjuks nüüd enam juurde neid ei tule.

Aeg sai läbi, üks tee on lõppenud, aga mälestused jäävad.

AIVO  OINA

Jaga |