Kes pärast naerab, naerab paremini

30. augustil otsustas sotside volikogu jätkata koalitsioonis. Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin pidas kokkuleppe saavutamist märgilise tähtsusega läbimurdeks Eesti poliitikas. „Tänu sotsiaaldemokraatidele on tänasest päevast koalitsioonilepe elav dokument, mida on võimalik vajadusel muuta ja täiendada.“

Elav dokument, my ass! Ühtki põhimõttelist muutust ju ei tulnud! Ainus, millega tegeldi ja mida saadi, oli avalikkuse huvi üleskruvimine. Ossinovski mudis pikalt ühiskonna hella kohta ehk vasakpöörde võimalust.

„Üha enam räägitakse Eestis vasakpoolse valitsuse vajadusest. 23 aasta jooksul pole seda suudetud luua. Mis on takistanud Teie hinnangul vasakpoolse valitsuse loomist Eestis terve inimpõlve?“ küsis Kesknädal vahetult enne volikogu Mihkel Raualt. Raud jättis sellele küsimusele vastamata, lubades seda teha soodsamates poliitilistes oludes. Kas 23 aasta pärast – siis, kui Eesti ühiskonnast on Reformierakonna, IRL-i ja sotside valitsemise tulemusel järel vaid riismed?

Osa sotse võib sel viisil läbi viidud ühiskonna valupunktide näppimisega tõesti rahulduda. Kuid on juba näha, et sellised etendused kukutavad sotside reitingut samuti, nagu on kukkunud ka elamislubade- ja häältevõltsimiserakond IRL, kust inimesed lihtviisil lasid jalga Vabaerakonda. Üha enamatel sotse valima harjunutel läheb eelistus juba praegu Keskerakonnale, Vabaerakonnale ja EKRE-le.

Seekord oli Jevgeni Ossinovskil ja sotsidel tore ja naljakas nautida avalikkuse tähelepanu ning pakkuda kõigile „janustele“ vasakpöörde-võimalust, mis tooks värskeid tuuli sumbunud poliitpunkrisse, kus mõnedel on tõesti hea. Aga rahval mitte.

Kuid kui sotsid naeravad praegu, siis, nagu elus ikka, – kes naerab pärast, naerab paremini. Pill tuleb pika ilu peale.

Kn

Jaga |