Karl Marx 200

Et egoistliku omakasu asemel teenida miljoneid inimesi, valis Marx erialaks filosoofia. Lisaks Euroopa kultuuris erudeeritusele omandas ta maailma keerukaima mõtlemissüsteemi – Hegeli loogika, mis näeb maailma vastuoludest tingitud pidevas muutumises, lõpututes seostes ja otsatus keerukuses. Doktorikraad sai tingimuseks, et abielluda Jennyga.

Saksamaal aga puudus mõttevabadus. Marx taipas, et riik kaitseb omanike huve ja „valitseva klassi mõtted on igal ajastul valitsevateks“. Idealistide arvates tulid maailmaprobleemid lahendada eneseteadvuses. 7/8 rahvast elas viletsuses ja inimesi motiveeriti töötama näljahirmuga, sageli 15 tundi päevas, mis jättis neile vaid loomsed vajadused. Raha nimel tehtav võõrandunud (Entfremdung) töö killustas inimesi ja sünnitas väärteadvuse. Revolutsioonilise demokraadina mõistis Marx, et maailma ei määra mitte ideed, vaid tegeliku elu taastootmine ja klassihuvid. Klassivõitluse olemasolu oli märgatud juba Prantsusmaal ning Marx asus rõhutute, eeskätt oma tööjõudu müüva proletariaadi kaitsele. Neist lootis ta kujundada ebaõiglase ühiskonna hauakaevajad. Ta lähtus teooria asemel elust enesest ja seadis tõe kriteeriumiks praktika. „Filosoofid on maailma mitmeti interpreteerinud, kuid asi on selles, et teda muuta.“

Kommunistist humanist

Julmuste, ülestõusude ja sõdade põhjuseks ei ole halb iseloom, vaid sotsiaalsed probleemid ja majanduslikud huvid. Marx loobus elu psühhologiseerimisest ja moraliseerimisest, sest nägi, et ka armastusest ja südametunnistusest olid saanud kaubad. Vaatamata 1800 aastat kestnud ristiusupropagandale olid ettevõtjad vaestele raha jagamise asemel selle saamiseks surma kartmata valmis igaks kuriteoks. Jutlustega maailmaparandamine on utoopia. Oma sügavamas olemuses on inimene ühiskondlike suhete ansambel. Nii sai alguse sotsioloogia.

Uue ilmavaate rajajale oli inimene selline looduse osa, kes ainult ühiskonnas elada saab ja selleks peab tööd tegema. Esimene kommunist jäi elu lõpuni humanistiks ning võitles inimeste ja rahvaste rõhumisest vabastamise eest, et tagada neile igakülgne areng ja inimlikkus. Tema abikaasa Jenny aga kaitses naiste huve.

Aastail 1848 ja 1849 kogu Mandri-Euroopat haaranud revolutsioonis osalemise pärast keelati Karl Marxil seal elada, ja tema pere kolis Londonisse. Uues kohas tuli neil virelda suisa näljapiiril. Seitsmest lapsest neli surid, poeg Edgari surma järel läks isa üle öö halliks. Tütred abiellusid Prantsuse revolutsionääridega. Marxi peres elati suures armastuses ja üksmeeles, ilma tülideta. Lapsi ei karistatud, vaid ohjati nalja tehes. Pühapäeviti hullas revolutsionäär oma ja võõraste lastega, leides, et neis avaldub inimese tõeline loomus. Tigeduse, raevu ja sapi kallas maailma vihatuim mees välja oma vastastele.

Kuna tootmine on lõppkokkuvõttes ajaloo peamine määrav moment ja teadus tootlik jõud, innustas ärimees Friedrich Engels oma sõpra 20 aastat Briti Muuseumis majandust uurima. „Kapitali“ kirjutamine sai teoks ainult tänu Engelsi rahalisele toetusele. Kuigi ema oli soovinud, et poeg kapitali koguks, sai Marx oma peateose eest vähem honorari, kui kulus selle kirjutamise ajal kõige odavamate sigarite ostmiseks.

Eraomandi ületamine

Kuueköitelisest raamatust saab teada, et kapitalist ei maksa töölisele kogu palka välja, vaid omastab sellest teatud osa lisaväärtusena (Mehrwert), mis on tootmise eesmärk. Orjandus, feodalism ja kapitalism erinevad materiaalse tootmise käigus paratamatult tekkivate omandisuhete poolest ning ideaaliks seab ta eraomandi ületamise (Aufheben). Marxi peasiht oli jagu saada maailma stiihilisest arengust, mis praegu ähvardab viia ökokatastroofini ja tuumasõjani, jõuda välja vabaduse riiki. Kommunistliku manifesti miinimumprogrammi on heaoluühiskond teoks teinud. Sotsialismi ehitamine mahajäänud maal viib tema teooria järgi hukatuseni.

Naise ja tütre kaotamise järel lõppes suure võitleja elutahe, ning ta suri valudeta märtsis 1883.

KARL  LUST

Jaga |