Eestis vohab töötajate alamakstus

RIINA VÄLBE,      17. september 2003


Meil on arenenud kirjaoskus ja ise arvame, et ka kõrge kultuuritase. Kuid mida pole, on tugev, hästitasustatav ja riiki taskaalustav keskklass.

Demokraatia on nähtus, mis saab eksisteerida ainult ühiskonnas, kus on tugev keskklass ja toimivad institutsioonid, kirjaoskus ja kõrge kultuuritase. Institutsioonid meil on, kirjaoskus praegu veel ka, kõrge kultuuriga rahvaks peame end ise. Kuid mida pole, on arvukas keskklass, kelle kujunemise üks tagatis on head tööoskused ja hästitasustatav töö.

Mitu keskmist palka

Kõik valitsused on käsitlenud neid keskmisi palku ja töötasusid, mida makstakse riigieelarveliste asutuste töötajatele. Praegune valitsus tahab keskvalitsuse palgafondi külmutada 2003. a tasemel ja palgataset ühtlustada. Ja ongi õige, sest üldise palgatõstmise puhul tuleb arvestada nii riigitöötajate kui tootmistööd tegevate inimeste palku. Maksud tulevad mõlematelt ja ei saa tõsta ainult riigipalgaliste palka. Palgafondi on andnud panuse ju kogu töötajaskond.
Eestis on mitu keskmist palka. Riigikogu liikmete ja riigiametnike palk kujuneb statistilise keskmise alusel. Inimlikult võib ju mõista, et nende kõrvad ja silmad lähevad kinni, kui jutt on selle palga tõstmisest, mida saavad füüsilise töö tegijad või need, kes töötavad tootmises. Nii ongi näivus muutunud tõelisemaks kui tegelikkus. Ei ole vaja korrata, et ühe töötaja (juhi) 30 000-kroonine palk ja viie töötaja igaühe 2000-kroonine palk annavad keskmiseks palgaks ligikaudu 7000.
See ongi põhjus, miks ei saada aru, kes siis õigupoolest saab 7000-kroonist keskmist palka? Tutvusringkonnas ja töökaaslaste hulgas on neid ju vähe.

Raivo Vetik nõuab lahendust Keskerakonnalt

Riigi tasandil otsustajad peaksid ükskord julguse kokku võtma ja üritama töötasusid objektiivselt käsitleda. Eriti ootaks seda Keskerakonnalt, sest "… Keskerakond on Eesti poliitilisel maastikul kõige tugevam sotsiaalse suuna esindaja". Tsitaat pärineb politoloog Raivo Vetiku 5. juuni Eesti Ekspressi kirjutisest.
Tuleks süveneda keskmise palga kujunemisse praegu ja võrrelda seda töölise tegeliku keskmise palgaga. Eesti Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliit on mitme aasta jooksul oma liikmeid küsitlenud. Võib öelda, et õppinud töölise keskmine kuupalk toiduainetööstuses jääb vahemikku 3000-4200 krooni (piimatöötlejatel näiteks 4200). Oskustööline põllumajanduses (loomakasvataja) saab 2500-4000 krooni. Nõustugem, et toidu kasvatamist ja töötlemist tasustatakse madalalt.
Eesti Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliidu esindajad ja usaldusisikud osalevad pidevalt töövaidluskomisjonides, kus eri tööalade töötajate avaldustest on esikohal saamata töötasu taotlus. Ka seal prevaleerib 4000 krooni lähedale jääv palk.
Viimase kolme aasta üldine majanduskasv on olnud 6,6%, keskmine nominaalne brutopalk on kasvanud 11,4%. Eeltoodud piimatöötlejal on palk viimase kolme aasta jooksul kasvanud 7,1%, loomakasvatajal 6,2%. Poliitikud peaksid endale selgeks tegema, kellel missugune palgakasv ikkagi olnud on, ja alles seejärel sõna võtma.

Mis juhtub, kui lootus kaob?

Ühiskonna arengust arusaavad tööandjad mõistavad töötajate palga tõstmise tähtsust. Pole vast vaja selgitada motivatsiooni ja palga omavahelist seost. Kas aga kõik saavad aru, mis juhtub ühiskonnas, kui tööinimese lootus hakkab kaduma?
Sissetulekul on suur osa erialases koolituses. Töötaja pole sageli suuteline investeerima oma taseme tõstmisse, sest palgaraha kulub eluspüsimisele. Hea tava järgi kulutab ettevõte töötaja oskuste täiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks aastas töötaja ühe kuupalga suuruse summa. Eestis kulutatakse ettevõtte koolitusrahadest 80% juhtkonna peale. Arengu eelduseks on aga kõigi töötajate kõrge kvalifikatsioon.
Ühiskond ei suuda ja valitsused (sh Keskerakonna valitsus) ei taha mõista palgapoliitika olemust. Ametiühingute mõju palgasaajate hulgas on liialt madal ja nad ei jõua ka igale tööandjale selgitada, et hästi makstud, s.t motiveeritud töötaja on parem ettevõtjale endalgi. Tööandjate Keskliit koguni ei toeta üleriigilist palgatõstmist. Ons tegemist tagurliku seltskonnaga?
Järelikult peaks keegi teine palgatõstmise teema püstitama. Kes? Kuidas motiveerida tööandjat? Vastus on teada - materiaalselt. Riik peaks appi tulema ja palkade käsitlemisel võrdselt arvestama nii eraettevõtte töötajate kui riigitöötajate tegelikke palku. Seni on eraettevõtted justkui ringist väljas.

Hea tava järgi kulutab ettevõte töötaja oskuste täiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks aastas töötaja ühe kuupalga suuruse summa. Eestis kulutatakse ettevõtte koolitusrahadest 80% juhtkonna peale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)