Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Erinevused rikastavad/rikastavat

JAAK LAIDLA,      09. mai 2012

Terevisioonis olid 27. aprillil järjekordselt jututeemaks erinevused eesti keele kasutamises. Keegi rõõmustas, et enam ei panda koolis selle eest nurka, kui võru murdes räägid. Vaene okupatsiooniaeg! Kas tõesti siis tuli mõne keelemurde kasutamise eest nurgas seista? Ka jõulude pühitsemist ja kirikuskäimist olla karistatud.
 

No ei tea, töötasin ise riigiametnikuna, kuid ei mäleta ühtegi sellist juhtumit. Ma ei ole usklik, kuid vana-aastaõhtuti sõitsime hobusega, aisakellade saatel, kirikusse orelimuusikat kuulama. Hiljem ka Tallinnas käisin kirikus orelimuusikat kuulamas. Ei olnud sellest mingeid probleeme. Tõsi, sellega ei uhkustatud. Nagu praegu kipub juhtuma. Üks tuttav ütles: õige mees käib igal pühapäeval kirikus ja viib jumalale annetusi. Tema panevat korjanduskasti alati kohe viis eurot, teades, et kirikumehed võtavad selle endale, kuid tema tunneb südames, et on annetanud Jumalale.


Kõik inimesed on erinevad ning nende mõtlemine ja arusaamisedki erinevad. Sellepärast on kuidagi kummaline vahetevahel meedias kuulda, et erinevused rikastavad ja neid peab kohe palju olema.


Näiteks naljamees Contra on hakanud avalikkuse ees esinedes mingisugust võru keele murret pruukima. Ilmselt rõhutati erinevuste ilminguid ka homode paraadiga Tallinna vanalinnas.


Mida need erinevused siiski rikastavad? Keelt ja kultuuri? Kuidas sellist keelekultuuri ette kujutada, kui igas regioonis hakatakse rääkima nendes keeltes, mis seal ajalooliselt kunagi kasutusel olnud. Tekiks mingi keeltepaabel, arusaamatu mulin. Kui sellised erinevused rikastavad meie kultuuri, siis jõuamegi niikaugele, et eesti keelest varsti keegi enam aru ei saa. Seda praegu juba paljud poliitikud viljelevad, kasutades oma kõnepruugis sõnu ja mõisteid, millest tihti on raske aru saada. Toredate erinevuste arvele tuleb ilmselt sedagi kanda, et üha vähem kuuleme eestikeelseid esitusi meie lauljatelt.


Kui erinevusi ei tolereeritud, siis seda ikkagi piirkondades või regioonides, kus kohalikud elanikud olid altid, kadedusest või vaenust kellegi vastu, kaebusi esitama. Riigiametnikud muidugi pidid kaebustele reageerima, sest nad olid aruandekohustuslikud partei ja valitsuse ees. Nüüd aga puudub riigiametnike tegevuse üle igasugune kontroll. Seetõttu võib hulgaliselt näiteid tuua raskete tagajärgedega juhtumeist, mis riigiametnike vigade tõttu aset leidnud ja kus mitte keegi pole vastutanud.


JAAK LAIDLA Harjumaalt




Viimati muudetud: 09.05.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail