Silmakirjakohus Saddami üle

GWYNNE DYER,      26. oktoober 2005


Kui Adolf Hitler oleks 1945. aastal elusalt kätte saadud, oleks tema üle kindlasti kohut mõistetud. Mis oleks aga siis, kui Teise maailmasõja alustamise ja kuue miljoni juudi mõrvamise asemel oleks tema üle kohut mõistetud mõnesaja inimese hukkamise eest, keda kahtlustati 1944. aasta juulis Hirlerile tehtud atendaadis osalemises. Oleks ju naeruväärne?

Saddam Husseini üle 19. oktoobril alanud kohtupidamises on aga Iraagi valitsuse ja selle Ameerika järelevaatajate valitud süüdistus just seda tüüpi. Vaid kolmetunnise istungi järel lükati istung edasi 28. novembrile, põhiliselt seetõttu, et enamik tunnistajatest kartis kohale ilmuda, kuid süüdistajate strateegia sai pikematagi selgeks.
Endise Iraagi diktaatori üle ei peeta kohut mitte 1980. aastal Iraanile kallale tungimise eest, mille tulemusel hukkus sadu tuhandeid inimesi, ega ka mitte Iraani vägede ja oma mässuliste kurdide (1988. aastal hukkus Halabjas vähemalt 5000 tsiviilelanikku) vastu mürkgaasi kasutamise eest. Teda ei süüdistata 1990. aastal Kuveidi sõjakaotusele järgnenud ülestõusu mahasurumisel kümnete tuhandete Iraagi shiiitide tapmises.
Saddami üle mõistetakse kohut üksnes seoses 143 inimese tapmisega Bagdadist põhja poole jäävas shiiitide enamusega Dujaili linnas. Kuritegu pandi toime pärast 1982. aasta juulis seal Saddamile tehtud atendaadikatset. Kuriteo valikut põhjendas üks viiest Iraagi eritribunali kohtunikust: „Dujaili asja kohtulik arutelu on kõige lihtsam, kuna olemas on dokumendid, mis süüd tõestavad." See väide ei pea absoluutselt vett.

USA-l on kõik tõendid ja tunnistajad
USA sai kaks ja pool aastat tagasi Iraaki tungides enda valdusse kogu Saddami kuritegusid puudutava dokumentatsiooni. USA käes on vangis ka vähemalt pooled endised Saddami ministrid ja kindralid, kes võiksid oma saatuse kergendamiseks anda Saddami vastu tunnistusi. Kui Washington vaid sooviks, et Saddami üle peetaks kohut tema tõeliselt suurte kuritegude eest, siis see nii ka toimuks. Asi on aga selles, et USA seda ilmselt ei soovi.
Tegelik probleem on, et 1980. aastate algul, kui kõige hullemad teod iraanlaste ja kurdide vastu toime pandi, oli USA Saddami lähedane liitlane. Sellal pidas Ronald Reagan Iraani ajatolla Homeini revolutsioonilist rezhiimi USA huvidele suureks ohuks. Kui Iraanile kallale tunginud Iraagi käsi hakkas halvasti käima, tõttas USA teda päästma.
Need olid USA luuresatelliitide ja AWACSi luurelennukite tehtud fotod, kust olid näha Iraani positsioonid. USA õhujõudude spetsialistid saadeti Bagdadisse joonistama nende fotode alusel Saddamile täpseid kaarte Iraani kaevikuliinidest, kuhu lasti mürkgaasi. See oli Reagani administratsioon, mis peatas Kongressis mürkgaasi kasutamise eest Saddami hukka mõistmise. Just Reagani juhtimisel julgustati USA firmasid ja NATO liitlasi müüma Saddamile moodsaid keemiarelvi ning mitmesugust muud relvastust.
See oli USA välisministeerium, mis levitas 1988. aastal Halabja massimõrva ajal teadlikult valesid, kuidas gaasipommid olevat visatud Iraani lennukitelt. USA ei soovi, et Saddami kohtuprotsessil kerkiks esile ükski kuritegu, mis on seotud Iraagi-Iraani sõjaga.

Protsessi ainus eesmärk on peita USA süüd
Iraagi tungimine Kuveiti 1990. aastal on samuti problemaatiline, kuna just Washington õhutas sõja kaotuse järel Iraagi shiiite ja kurde Saddami vastu mässama – järgnenud massimõrvad oleksid ilmselt olemata, kui George H. W. Bush, praeguse presidendi isa, käskinuks USA vägedel verevalamine peatada.
Dujail ei tekita aga mingeid erilisi küsimusi ja nii mõistetaksegi Saddami üle kohut esmalt just selles asjas. Pole aga kuigi tõenäoline, et Saddamile esitataks kunagi veel ka muid süüdistusi – mullu seati Iraagis taas sisse surmanuhtlus ning kui Saddam on juba kord mõistetud surma Dujaili eest, ei ela ta enam kaua. Uue seaduse järgi saab ta esitada vaid ühe edasikaebuse ja pärast seda peab ta olema poodud 30 päeva jooksul.

Saddami üle peetava kohtuga on ka muid probleeme. Kohtunike isikud on saladuses, Iraagi praegune president on Saddami juba ette süüdi kuulutanud ja kaitse advokaatidele jäetakse vähe aega asitõenditega tutvumiseks. Põhiprobleemiks on siiski seik, et süüdistus on kokku pandud eesmärgiga vältida USA valitsuse rolli käsitlemist Saddami toime pandud metsikustes.
Saddami saab kergesti Dujaili eest süüdi mõista, tema edasikaebused läbi vaadata ning juba järgmise aasta algul üles puua. Iraagi shiiidid ja kurdid muidugi rõõmustavad, nii Iraagi kui ka muu araabia maailma sunniidid näevad temas aga araabia rahvusluse märtrit. Muidugi pole ta mingi märter, kuid tema kohtuprotsessi silmakirjalikkus on silmatorkav.

Autor on Londonis elav kolumnist, kelle artikleid avaldavad 45 maa ajalehed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)