Mis jäi Eesti Ekspressi intervjuust välja?

Ajakirjanduslikule šedöövrile me kindlasti ei pretendeeri, aga kirjeldame omi tähelepanekuid ja toome välja ka mõne lõigu, mis Ekspressi ei mahtunud.

Kui Krister Kivi ja Tarmo Vahter kasutasid Edgar Savisaare kirjelduseks värvikaid sõnu - „suured kulmud; hiiglaslikud sõrmed; isalik; rahulik, otsekui järv" jne, siis meie nii vahvaid iseloomustusi andma ei hakka. Küll paistsid ajakirjanikud meile aga professionaalselt uudishimulikud, põhjalikult ettevalmistunud, algul natuke ehk rabedad, aga mida edasi, seda enesekindlamad; küsimustele mitte päris oodatud vastust saades väikest muiet tagasi hoidvad ning vahepeal silmadega ainult teineteisele teada olevaid signaale saatvad koostööd tegevad kolleegid. Tähele panime ka, et Tarmo Vahter oli rõhutatult viisakas, alustades eranditult kõiki uusi küsimusi sõnadega „Härra Savisaar".

Nagu Ekspressis kirjas, siis intervjuu alguses tutvustas linnapea külalistele oma kabinetiakendest paistvat vaadet.

Edgar Savisaar: Vabaduse väljak on põneva ajalooga. Olen viimasel ajal rääkinud rohkem sellest, mis oli 6000 aastat tagasi, mida väljakaevamised näitasid. Kui te mõtlete järele - kasvõi seesama Harju tänav. Vaat seal kuskil Transpordiameti ukse ees on see koht, kus von Uexküllil pea maha raiuti. Ja siitkaudu viidi siis inimesi Võllamäele. Need kolm: Vabaduse väljak, Vabadussõja võidusammas ja Vabaduse kell moodustavad ühtse terviku. Kui renoveerisime väljakut, siis teate, mis oli meie kõige suurem probleem? Me ei teadnud, kui kaugele ulatub Püha Barbara kalmistu ja me ei välistanud võimalust, et sellega seoses oleks väljaku rajamise plaane pidanud muutma...

Krister Kivi: Me oleme teadlikud faktist, et teil on üsna vähe aega täna, aga meil on samal ajal mõned küsimused, mida me tahaksime esitada.

Edgar Savisaar: Aga olge kenad, ärge siis viivitage. Teeme ära. Kas te olete siin kabinetis sagedased külalised olnud minu eelkäijate ajal?

Tarmo Vahter ja Krister Kivi: Ei ole.

Tarmo Vahter: Härra Savisaar, hakkame küsimustega pihta.

Nüüd räägiti pikalt märtsis Savisaarte Nõmme majja sissemurdmisest, mis lehes ka avaldamist leidis. Küll jäi avaldatud intervjuust välja lõik, kus linnapea rääkis, miks on vaja linnal oma meediaväljaandeid.

Edgar Savisaar: Liiga palju on seda, millest vaikitakse seoses Tallinna linnaga. Ma toon teile ühe näite Balti keti 20. aastapäevast. Brüsselis olid kohal Euroopa paljude riikide kaamerad. Uudistes näidati Balti ketti, mis ehitati üles Brüsseli Mini-Euroopa teemapargis. Ainult Eesti Televisiooni ei olnud. Eestist ei olnud minu meelest mitte ühtegi kaamerat kohal. Linn sai endale muretseda need võtted Brüsseli esinduse kaudu ja meie oleme neid näidanud ka oma linnasaates, aga mitte kuskil mujal neid näidatud ei ole. Ma võiksin teile tuua veel kümneid samalaadseid näiteid, kus linna asjadest lihtsalt ei tehta juttu.

Siit edasi on intervjuu jälle Ekspressis kirjas. Ameerika konsultantide lõigust jäi välja lõik:

Edgar Savisaar: Ma mäletan, kuidas kunagi Lembit Öpik rääkis, et ühe kampaania jooksul oli tal 58 000 või isegi rohkem kontakti, tähendab käesurumist. Meile oli see tol ajal võrdlemisi harjumatu.

Või teine näide - kui tulid siia perekond Kelamid ja hakkasid Ameerika moel tänavanurkadel seisma, inimeste kätt suruma ja kutsuma, et anna meile oma hääl, siis algul vaoshoitud eestlased irvitasid selle üle ja ütlesid, et ega see peale ei lähe. Aga tegelikult on läinud päris hästi peale. Väidan, et ameeriklaste retoorika ja nende valimiskampaania stiil omavad meil Eestis küllalt head kasvupinda.

Lõik Laarist

Edgar Savisaar: Peangi nüüd Laarist rääkides olema tagasihoitum. Eile õhtul, kui ma kuulsin, et nende 179 nime hulgas, kes võeti Keskerakonda, oli ka Urmas Arumäe, kes oli ju Mart Laari väga lähedane sõber, siis ma mõtlesin, et mis päeval tuleb Mart Laar, Keskerakonda astumise avaldus näpus. Ta kindlasti praegu ütleb, et mitte kunagi, never. Aga elu võib tuua üllatusi ja mine tea. Laar küpseb. Kui ma jälgin seda, mis toimub Isamaaliidus, kus Res Publica väga kiiresti võtab seda parteid üle, siis ma üldse ei välista olukorda, kus Laar ühel päeval peab tunnistama, et jah, selles parteis enam tema jaoks kohta ei ole.

Krister Kivi: Siin üks väike küsimus, mida Facebooki kasutajad tahaksid teada, kas Nõukogude okupatsioon oli parem kui Saksa okupatsioon?

Edgar Savisaar: Mulle tuleb meelde üks Jaan Krossi kirjutis, kus ta ütleb niimoodi, et Nõukogude okupatsiooni me elasime üle, aga ta ei ole kindel, kas eesti rahvas oleks üle elanud Saksa okupatsiooni, kui see oleks sama pikalt kestnud.

Krister Kivi: Miks bussid ei pea kinni oma graafikutest?

Edgar Savisaar: Kahetsusväärne, kui see on nii. Ühistranspordi kohta olen ma kuulnud rohkem kiidusõnu kui laitust. Eriti pärast reisisaatjate töölevõtmist. Bussid on muutunud palju puhtamaks, ja inimesed tunnistavad seda.

Tarmo Vahter: Härra Savisaar, kas ja millal Eesti kroon devalveeritakse?

Edgar Savisaar: Kui Keskerakond pärast kohalikke valimisi tuleb võimule, siis võib-olla õnnestub sellest hoiduda. Mina ei arva, et me devalveerimisest mingit kasu saaksime. Aga ma arvan, et asjad sinnapoole liiguvad küll. Ansip võib ju rääkida, et seda kunagi ei tehta. Mis muud laulu ta ikka enne kohalikke valimisi laulab. Aga liiga palju on neid asju, kus ta on rääkinud üht ja mõni aeg hiljem on ta teinud vastupidist.

Tarmo Vahter: Kuidas Keskerakond suudaks devalveerimist sel juhul vältida?

Edgar Savisaar: Praegune valitsus lihtsalt ootab, käed rüpes, euro tulekut ja usub, et euro iseenesest lahendab kõik meie majanduse probleemid. Küll oleks hea, kui see nii oleks. Mina olen natukene skeptik nendes asjades. Devalveerimise küsimus muutub aktuaalseks pärast 18. oktoobrit.

Teine teema, millest ma olen rääkinud, on pensionide maksustamine. Ansip on öelnud, et seda ei juhtu mitte kunagi. Aga tuletan meelde, et kunagi ta ütles sedasama ranitsatoetuse kohta, aga ikkagi see kadus ära, ütles hambaravitoetuse kohta, ja seda ka enam ei ole, nii et ma lihtsalt ei usu teda. Kui Ansip millegi kohta ütleb, et seda kindlasti ei tule, siis minu jaoks see tugevdab veendumust, et küllap siis varem või hiljem ikka tuleb.

Tarmo Vahter: Härra Savisaar, kodulaenuga hätta jäänud inimeste aitamisel räägitakse Tallinna abipaketis maksimaalselt ainult sellest, et hättajäänud inimestele pakub Tallinna linn tasuta lühiajalist psühholoogilist abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või taastamiseks. Mis on väga hea, et pakutakse. Aga ikkagi, kui pank ütleb, et ta müüb selle inimese kodu maha, kuna see ei suuda laenu ära maksta, siis kuidas Keskerakond seda inimest aitab?

Edgar Savisaar: Keskerakond aitab kõigepealt munitsipaalelamuehituse programmi kaudu. Tallinna linn on võtnud endale sihiks munitsipaalelamuehitust laiendada, ja me ka teeme seda. Eesti seaduste järgi on igal inimesel õigus, kui ta on selle linna kodanik, tulla tänavale ja öelda, et ma tahan elamist saada. Ja meie asi on siis hakata seda lahendama.

Tarmo Vahter: Selge, et kui pank müüb ta korteri maha, siis ta saab tulla.

Edgar Savisaar: Ma arvan, see ei ole väga mõistlik pankuri poolt, sellepärast et kes seda korterit tema käest praeguses situatsioonis ikka osta tahab. Kui ta praegu võlgniku korteri maha müüb, siis pank võib ise selle all kannatada. Nii et ma usun - pankurid mõtlevad enne mitu korda järele, kui nad midagi müüma hakkavad. Aga linna küsimus on niisugune, et me anname juriidilist abi inimestele ja aitame ka hagisid koostada, kui selgub, et selle inimese suhtes on rikutud seadusi. Teine etapp, kui kõik on olnud seaduspärane ja pank on tõesti selle inimese tänavale kihutanud, siis on meie asi püüda leida talle koht elamiseks. Eks me oleme seda teinud ka. Varem me eeskätt aitasime sundüürnikke; see probleem on meie jaoks juba lahenduse leidnud. Nüüd oleme läinud noortele peredele appi, samuti Tallinna õpetajatele, politseinikele, päästeametnikele. Ja kui ma küsisin, et kui palju siis neid inimesi on, kes taotlevad meie kaudu endale korterit ja munitsipaalelamispinda, siis jah, neid oli ikka nii tuhande inimese ringis, mida on Tallinnas küllalt palju. Ja see näitab, et suund munitsipaalkorterite ehitamiseks on õige.

Krister Kivi: kuidas te defineeriks saatust?

Edgar Savisaar: Ma olen fatalist. Ma usun, et mis tulema peab, eks see siis ka tuleb varem või hiljem. Saatuse vastu ei ole mõtet väga seista. Kuigi, see ei kehti iga kord.

Küsimuse juures, kus Krister Kivi küsis, kas Savisaar on feminist, vastas linnapea veel: „Feministid olid põhimiselt Eesti Ekspressis. Ma saan aru, et Eesti väljapaistvam feminist (ja kummardus temale) oli Barbi Pilvre. Ma usun, et Pilvre viis feminismijooned kaasa ka Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda, kuigi ma ei tea, mis Jüri Pihl nendega peale hakkab."

Tarmo Vahter: Aga miks just teie olete naiste jaoks seksikas?

Edgar Savisaar: Kas ma olen naiste jaoks seksikas?

Tarmo Vahter: Te ütlesite, et naised toetavad Keskerakonda rohkem.

Edgar Savisaar: Kuulge, see on vale ettekujutus, kui naistes nähakse ainult seksiobjekti. Vaat selles mõttes erineb Keskerakond Eesti Ekspressist.

Kunagi oli niisugune lugu. Ma olin Prantsusmaal külas radikaalide partei kongressil. Kunagi olid nad väga populaarne erakond. Mitmed peaministrid olid nende parteist. Praegu on nad väikeparteiks muutunud. Küsisin: kuhu teie hääled jäid? Nad mõtlesid ja ütlesid, et tookord, sajand tagasi, olid nad põhimine partei, kes oli vastu naiste valimisõigusele. Ja naised ei anna neile seda tänapäevani andeks, kuigi mitu põlvkonda on vahepeal läinud.

Kujutage ette, kui naised enam ei telliks Eesti Ekspressi. See oleks ikka katastroof Hans Luigele!

Tarmo Vahter: Jaa, see võib küll tõele vastata,  härra Savisaar.

Krister Kivi: Kuidas te enda majanduslikku seisu kirjeldaksite? Te võitlete, abistate, jagate kartuleid. Kuidas teie enda majanduslik seis on?

Edgar Savisaar: Kas te kujutate siis niimoodi ette, et vaeseid saavad aidata ainult vaesed ja rikkaid esindavad ainult rikkad? See on jälle must-valge ettekujutus maailmast. Mis puutub minu majanduslikku seisu, siis majanduslike huvide deklaratsioonis on see kõik nii täpselt ära kirjeldatud, et ega mul sellele midagi lisada ei ole.

Krister Kivi: Teie oma hinnangul?

Tarmo Vahter: Masu ajal?

Edgar Savisaar: Arvan, et ettevõtluses ma tõenäoliselt teeniksin rohkem, isegi masu ajal. Tahan teile tuua niisuguse näite - kui kunagi see väike punapea mind siit ruumist ära saatis, oli 2004ndal selline juhtum, kui Keskerakond oli sunnitud linnavalitsusest lahkuma..

Tarmo Vahter: ...  Keda te mõtlete väikese punapea all?

Edgar Savisaar: No te teate seda väga hästi. Kui ma ära läksin, siis vaatasin, et millega nüüd tegelema peaksin hakkama, ning asutasin koos vanema poja ja vanema tütrega oma firma. Sellel firmal läheb keskmiselt, normaalselt. Erki Savisaar on täiesti sellele pühendunud ja ma arvan, et ta on leidnud ennast ärimehena. Ma olen ju ka äris käe valgeks saanud.

Krister Kivi: Kas te olete veidike ka näitleja?

Edgar Savisaar: (muigega) No aga kas te ise ei ole sellest veel aru saanud? Oli mitu korda, kus elutee oleks võinud pöörduda teises suunas. Üks juhtum oli siis, kui ma astusin lavakunstikateedrisse ja sain sisse ka. Kui ma oleksin tookord vähem kuulanud oma vanemaid ja oma tüdrukut, siis oleks mu elu pöördunud hoopis teises suunas.

Teine kord, kui ma lõpetasin aspirantuuri. Olin teadlane, ja mul ei olnud tol ajal Tallinnas kusagil elada. Igal hommikul sõitsin Tartu ja Tallinna vahet rongiga, töötasin rongis hommikul ja õhtul, see oli väga mugav. Ma oleks kindlasti jäänud teadlaseks. Tekkis aga väga eluline probleem - mul ei olnud kuskil elada. Helistasin ühele oma malevaaegsele tuttavale, kes oli Kadrioru elamuekspluatatsioonivalitsuse juhataja ja küsisin: „Sul on mingid majahoidjakohad, kuhu on korterid ette nähtud? Kas mina ei saaks kuidagi sinna kandideerida?" Mille peale ma lõpuks sattusin Mererajooni täitevkomiteesse tööle. See oli teine pööre minu elus. Kui ma oleksin jäänud teadusesse, siis ma ei istuks praegu siin ega ajaks teiega juttu.

Oli kaks suurt pööret, kus elu oleks võinud hoopis mujale viia. Kolmas pööre on juba poliitikaga seotud.

Krister Kivi: Kas ma võin küsida poliitikast? Kas Berlusconi, Itaalia tuntud poliitik, on veidike teie eeskujuks?

Edgar Savisaar: Ma lugesin ühte Virkko Lepassalu raamatut, mis mõni aeg tagasi ilmus, ja mulle jäi mulje, et ta on ikka rohkem Siim Kallasele eeskujuks kui mulle.

Krister Kivi: Kes teile on eeskujuks?

Edgar Savisaar: Poliitikas?

Krister Kivi: Jah.

Edgar Savisaar: Iga poliitik on omamoodi unikaalne, kui ta on tõsiseltvõetav poliitik. Kunagi teie ajalehe üks töötajaid Andrei Hvostov on võrrelnud mind Churchilliga. Viimasel ajal on mind võrreldud rohkem Franklin Delano Rooseveltiga. Võib-olla selles isegi on oma mõte.

 Sattusin hiljuti lugema, et kui oli ameeriklastel depressiooni-aegne esimene valimiskampaania, siis põrkasid kokku Hoover, kes oli istuv president, ja teiselt poolt Franklin Delano Roosevelt. Hooveri käest küsiti, mida peaks siis president soovitama, et sellest olukorrast välja tulla. Hoover vastas: „Naeratage rohkem!" Teiseks kutsus ta üles vastu võtma seadust, millega tänavatel rahva meeleavaldusi maha suruda. Üsna sarnane situatsioon meiega. Mille peale vastas Roosevelt, et kui  kaua ikka naeratada, kui tööd ei ole. Tema tõstis põhiküsimusena üles töökohtade teema.

Tarmo Vahter: Härra Savisaar, ma arvan, et te olete täielikult...

Edgar Savisaar: ... sama unikaalne nagu kõik teised poliitikud maailmas.

Tarmo Vahter: Ei, ma arvan, et te sarnanete kõige rohkem suurte Prantsuse poliitikutega  - Mitterrand, Chirac -, suured ehitusprojektid, palju kauneid daame, pikaajaline karjäär. Ka Mitterrand'i puhul käisid legendid sidemetest salateenistusega. See, kas need olid või ei olnud, see ei omagi tähtsust, aga see imago osa...

Edgar Savisaar: Kui te vihjate sidemetele salateenistusega, kas peate Jüri Pihli silmas? Kes teab, võib-olla meil tuleb sügisel, pärast valimisi, hakata temaga koos töötama; ma üldse ei välista seda.

Tarmo Vahter: Ei, ei. Ma pidasin silmas, et teie olite salateenistuse looja peaministrina, kui te asutasite Eriteenistuse.

Edgar Savisaar:  Ükskõik kes minu asemel oleks sellel ajal olnud peaminister, ta oleks pidanud sellega tegelema.

Tarmo Vahter: Täiesti õige, väga õige.

Edgar Savisaar: Mis puutub suurtesse projektidesse, siis teil on õigus. Kahtlemata selle linnavalitsuse põhimised projektid on olnud peale Vabaduse väljaku ja Harju tänava ikkagi 24 kooli renoveerimine, munitsipaalelamuehitus, veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine - kõik need asjad oli vaja edasi viia. Aga järgmise koosseisu põhimised suured projektid on Ülemiste ristmik, see peaks andma tööd kuskil 500-1000 inimesele, samuti Linnahalli väljaehitamine; mõlemad on miljardiprojektid. Kui te vaatate Tallinna linna, siis põhimised kraanad, mis veel Tallinna kohal on, on ikkagi linna munitsipaalprojektidel ja mõnedel eraobjektidel ka, nagu Solarise ehitus. Ega riik peale Vabadussõja võidusamba ei ole Tallinnasse mitte midagi ehitanud.

Edgar Savisaarel paluti joonistada ka oma käega väike pildike. Mispeale joonistas linnapea paberile ringi ja palus Tarmo Vahteril tõmmata samale paberile joon. See pidi olema Albert Einsteini inimese sõltuvust iseloomustav katse. Kahjuks jäi joonistus ajakirjanike kätte ja siin me seda avaldada ei saa. Avaldamata jäi see ka Eesti Ekspressi veergudel, arvatavasti ruumipuudusel.

Intervjuu lõpetas Savisaar mõlemale ajakirjanikule kätt andes ja „No pasaran!" soovides. Tundus, et ajakirjanikke see üleskutse pisut jahmatas, sest mõlemad jäid küsivate silmadega Savisaarele otsa vaatama. Aga nad ei vaielnud ka sellele soovile vastu, Tarmo Vahter vist isegi noogutas kergelt.

Ukse taga külalisi ära saates ei saanud Savisaar ikkagi veel pidama ja kaldus poliitikasse. Ta nurises selle üle, et ajakirjanikud ei kohtle kõiki intervjueeritavaid sugugi ühtemoodi.

„Mart Laarile tegite te Ekspressi intervjuus pai, aga Jüri Pihliga norisite üleliia," ütles Savisaar.

Ajakirjanikud olid seda meelt, et midagi niisugust nad küll ei teinud.

Täpsuse huvides olgu mainitud, et intervjuu juures viibis ka viies isik - Eesti Ekspressi fotograaf.

LIINA OJA, Tallinna linnavalitsuse nõunik

Jaga |