Järgmisel aastal toetame jõukaid ja karistame vaeseid

MARIKA TUUS,      12. november 2003


Järgmise aasta riigieelarvet, mis kajastab Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu kokkuleppeid, on majandusprofessor Olev Raju nimetanud kõige ebareaalsemaks ja halvimaks eelarveprojektiks taasiseseisvumisest peale.
Koalitsioonileppesse mehhaaniliselt kokku kirjutatud valimislubadused nõuavad palju raha. Juba ainuüksi tulumaksu alandamisest tulenev eelarve auk saab olema poolteist miljardit! Euroopa Liiduga liitumine toob meie eelarvesse küll 5,2 miljardit lisakrooni, ent see summa on oma olemuselt projektipõhine ja tänaseks alles katteta raha. Kas ka tegelikult suudame seda raha projektidest kätte saada, arvestades kaasfinantseerimisvajadust ja meie madalat haldussuutlikkust, paneb sügavalt kahtlema järgmise aasta eelarve tasakaalus.
Teisalt tähendab maksude alandamine igapäevaelu teenuste vähenemist, seega vähem raha laste- ja toimetulekutoetustele, õpetajate ja lasteaiakasvatajate palkadele, tervishoiule, ühistranspordile, päästeteenistusele, raamatukogudele, koolitoidule jm. Keskerakond küll toetab maksuvaba tulumäära tõstmist 1000-lt kroonilt 1400-le, kuna see parandab eelkõige väikese palgaga inimeste toimetulekut, ent samas ei nõustu tulumaksu üldise vähendamisega 2% võrra, kuna kõige rohkem kasu lõikavad sellelt just kõrgepalgalised. 5000-kroonise palga puhul oleks võit 100 krooni kuus, suurepalgalised võidavad kuus aga tuhandeid. Kõlab küll kenasti, et rahvale jääb 2% rohkem raha kätte, ent kas ikka jääb?
Maksude alandamise loosungi all tegelikult maksud hoopis suurenevad. Tõusevad ju kaudsed maksud - aktsiisid, käibemaks, tollid jne. Maksutulude kasvuks eelarves on planeeritud koguni 10% võrreldes selle aastaga. Pealegi ei puuduta tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja tulumaksu määra alandamine põrmugi neid inimesi, kellel tulu polegi. Ennekõike on need töötud ja pensionärid. Selleks, et jõukad saaksid riigilt tulumaksu alandamise arvelt rohkem raha, tõstetakse hoopis kaudseid makse, mille madalama sissetulekuga inimesed kinni maksavad.

Toetame neid, kes ise toime tulevad?
Nii võimegi öelda, et ka uue koalitsiooni paremäärmuslik poliitika on sama, mida valdavalt juba kümmekond aastat näinud oleme - vaeseid karistav ja rikkaid eelistav. Toetatakse neid, kes toetust ei vaja.
Jõukamate eelistamisele suunatud, valdavalt just Reformierakonna poliitika, millega Rahvaliit on koalitsioonis olemise hinnaga sunnitud kaasa minema, tähendab aga järgmisel aastal seda, et näiteks puuetega inimeste toetused vähenevad kolme miljoni võrra, esimese lapse toetus püsib endiselt 150 krooni kuus, toimetulekutoetus 500 krooni. Olgu aga märgitud, et toimetuleku suurus, mis jääb praegu 169 krooniga alla minimaalsele toidukorvile, on tekitanud põhiseadusega vastuolu ja õiguskantsleri kohus oleks sellele koalitsiooni tähelepanu juhtida.
Kiirabilt, kes taotles järgmiseks aastaks 40 miljonit lisakrooni, et erakorralise abi kättesaadavust kas või praeguselgi tasemel hoida, võeti kümme miljonit hoopiski vähemaks. Tehnika aga laguneb ja Eesti Kiirabi Liidu prognoosi kohaselt tuleb sulgeda 40-st brigaadist 17, mis viib abi kättesaadavuse katastroofilise languseni ja mõnedes piirkondades täieliku teovõimetuseni. Töötu abirahadest tõmmatakse koomale 30 miljonit krooni. Kõige tõsisemat muret teeb tuletõrje- ja päästeameti rahade kahandamine 33 miljoni krooni võrra, olgugi et tegelikult taotleti hoopis 77 miljonit juurde. Kuid see on kokkuhoid meie kõikide turvalisuse pealt, kokkuhoid sisemise julgeoleku ja korra arvelt.
Teinegi valimislubadus - kord majja - on osutunud tühipaljaks loosungiks. Aasta tagasi võeti Keskerakonna algatusel Riigikogus vastu "Elamumajanduse arengu programm 2003-2008", mis leevendaks veidigi Eesti riigi tekitatud sundüürnike ja teiste elu hammasrataste vahele jäänud inimeste probleeme. Programm käivitus ja majad kerkivad, ent praegune koalitsioon otsustas järgmiseks aastaks rahad lukustada, eraldamata selleks ühtegi senti. Rahandusminister Veskimägi vastas Riigikogu saalis sellele küsimusele lühivastusega: "2004. aastaks selliseid assigneeringuid ette nähtud pole." Maha on tõmmatud ka mittetöötavatele pensionäridele tasuta ravituusikute raha, mis minister Oviiri poolt käivitati. Kultuuriobjektide rahastamist on vähendatud 17% võrra. Kõrghariduse koolitellimus väheneb üle 5%, see tähendab, et järgmisel aastal õpib riigieelarvelistel kohtadel 700 noort vähem - haridus läheb ikka enam tasuliseks.
Omavalitsustele on tänaseks rahalisi kohustusi juurde pandud, täiendavaid finantse pole aga eraldatud. Kas või näiteks hooldajatoetuse puhul. Samas kui riigieelarve tulubaas kasvab, jääb enamik omavalitsusi samale tasemele kui tänavu, mõned ka alla selle. Kõikide prognooside kohaselt on omavalitsuste tulude pooled eelarves ebareaalsed.

Kas see ongi uus poliitika?
Maaelu kaotab aga peaaegu 100 miljonit krooni varemlubatust, kuna 2004. aasta eelarvega ei täideta koalitsioonilepingu punkti, kus lubati põllumeestele tagada 55% otsetoetusi Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Nii et ühe käega anname, teisega aga võtame. Anname kõrge vanemapalga, kuid kellele? Väga kitsale ja hästikindlustatud elanikkonnale. Pooled väikelast kasvatavad emad saavad praegu miinimumpalka,
80% sünnitajatest saavad aga palka alla Eesti keskmise taseme ja selline saab olema ka nende vanemapalga hüvitis.
Keskmisest palgast kõrgemat vanemahüvitist hakkaksid saama vaid 20% emadest, ometi läheks pea pool vanemahüvitiseks mõeldud rahast just nimelt nendele. Ligi kaheksakordne hüvitise vahe. Kuhu jääb õiglustunne ja võrdne kohtlemine? Ütleb ju Eesti Vabariigi Põhiseaduski, et inimesi ei tohi diskrimineerida varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu. Ja põhiseadusega vastandub ilmselt ka see, et riigieelarvelisi vahendeid jaotatakse ebavõrdselt. Seda saaks teha vaid sotsiaalkindlustuse rahast, kuhu panustame igaüks erinevalt. Ei saa ju ometi meie ühist maksumaksja raha kasutada saamata jäänud töötasude väljamaksmiseks.
Miks pole arvestatud mitmesuguste ühenduste ja kodanike seisukohtadega, kes valdavalt ei poolda vanemahüvitise seotust palgaga. Ütlesid ju need inimesed oma seisukohad välja otse Toompea Valges saalis. Kas see ongi uus poliitika?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)