![]() Mõningatest daatumitest ajaloosAARE VETS, 27. juuli 2016Näib kummaline, miks Hitler 1941. aastal raiskas kaks ilusat kevadkuud ja tungis Stalinile kallale alles 22. juunil. Arvan, et põhjus võis olla küüditamise ootamine. Baltikumi, Poola ja ka Rumeenia rahvas ei sallinud sakslasi. Meid olid nad orjastanud 700 aastat. Aga ühe aastaga suutis Stalin meelestada eesti rahva sakslasi pooldavaks.
Ja kõige tähtsam selleks oli ikkagi küüditamine 14.–15. juunil, kui Siberisse saadeti üle 10 000 süütu inimese. See kõik viis selleni, et Saksa sõjaväge võeti lilledega vastu ja Hitlerit nimetati „päästjaks“. Täpselt 50 aastat hiljem, 13. juunil 1991 võttis Eesti Ülemnõukogu vastu seaduse natsionaliseeritud varale tagastamiseks, mille tulemusena kihutati oma kodudest, mitte küll Siberisse, aga siiski tänavale, 10 000* inimest. 22. septembril 1944 kell 9.15 paiku saabus Tallinnasse Venemaa-eestlase polkovnik Vassili Võrgu juhitud Eesti Korpuse tankikolonn. Sinimustvalge tõmmati Pika Hermanni otsast maha. Täpselt 50 aastat hiljem, 22. septembril 2015 umbes kell 9.15, ründas maskides jõuk KAPO-lasi Eesti kõige suurema reitinguga partei juhi Savisaare elukohta ja teostas läbiotsimise.
Kas tegemist on lihtsalt kummalise kokkusattumisega või on need kokkulangemised tehtud sihiteadlikult, et näidata, kes on kes ja kes on võimul? AARE VETS, Tallinn
Toimetuse märkus: 13. juunil 1991 vastu võetud omandireformiseadusega ja eriti selle kümnete hilisemate parandustega kihutati Eesti Vabariigis oma kodudest välja paraku rohkem kui 10 000 inimest – väidetavalt oli neid koos pereliikmetega üle Eesti kokku ligikaudu 60 000 inimest. Täpset uusküüditatute arvu ei ole ükski senine valitsus pidanud vajalikuks selgeks teha. Viimati muudetud: 27.07.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |